Reps räägib, kuidas presidendikampaania mõjutab tema peret

Mailis Reps ja Enn Eesmaa Harku vallas Foto: Liis Treimann / Postimees

Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps tunnistab intervjuus Postimehele, et käimasolev presidendikampaania on tema perele mõju avaldanud. 

Presidendiks pürgiv Reps andis intervjuu selle nädala alguses mööda Harjumaad ringi sõitnud kampaaniaautos.

Auto peale võeti mind Harku vallas, kus poliitikutel oli selja taga kohtumine kohaliku omavalitsuse esindajatega. Ees ootas umbes mõnikümmend kilomeetrit sõitu järgmise sihtkohani: Vasalemma vallavalitsus.

Sõidukis avanes mulle järgnev vaatepilt: keskendunud ilmega Enn Eesmaa juhib autot. Tema kõrval istub Mailis Reps, kes vahepeal vastab telefonikõnedele. Ning nõunik Peeter Kadarik vaatab taga pingsalt päevakava. 

Küsimused ei puudutanud seekord mitte poliitikat, vaid keskendusid rohkem sellele, kuidas on mõjutanud presidendikampaania Repsi peret.

Kuidas näeb välja teie päev? Mis kell ärkate üles?

Mina tõusen enne kuut üles. Käin koertega väljas. Siis loen lastele sõnad peale, mida päev endaga kaasa toob. Ja seejärel viin nad kooli ja lasteaeda.

Kas teil on nüüd laste jaoks vähem aega?

Meil on koolis üks abiõpetaja, kes aitab neil juba koolis kodutööd ära teha enne seda, kui nad lähevad trenni või muusikakooli. Väiksemad jätavadki koolikotid kooli. Sest ega nad hiljem enam ei jaksa õppida.

Selleks ajaks, kui nad lähevad voodisse, olen mina juba kodus. Sinna vahepeale jääb jah mitu tundi, mil nad on lapsehoidjaga.

Kas lapsed on ka küsinud, kui kaua kestab selline olukord?

Ei ole. Suvel ei olnud meil seda. Esiteks, nad olid algul isa juures, hiljem olid nad vanavanematega. Seejärel olid ühel ja teisel laagrid. 

Nad ei ole olnud ka nii palju poliitikas sees.

Tegelikult on sinna (valimiste lõpuni – toim) veel mõned nädalad. See läheb nii ruttu mööda.

Kas kampaania jooksul tuuritamine on jätnud füüsilise jälje?

On küll. Üks asi. Muidu teen kolm korda nädalas regulaarselt sporti, aga praegu ei jõua.

Aga kas õhtuti on ette tulnud ka seda, et jõuate koju ja viskute kohe jõuetuna voodisse pikali?

Ei, absoluutselt mitte. Ma ei jääks niimoodi magama. Vastupidi. Pigem püüan end «maha laadida». Näiteks üks õhtu kammisin oma õuesoleva koera kõrvu, sest need olid väga tokerdunud.

Nüüd tuleb üks ebameeldiv «kollane» küsimus. Kuidas reageeris teie mees suvel Arvamusfestivalil juhtunud Jõksi skandaalile? (Loe pikemalt siit.)

Võttis rahulikult.

Mõtlen, kas ta on üldse nende aastate jooksul poliitikast midagi negatiivselt vastu võtnud, sest ta sõna-sõnalt ei jälgi ega süvene.

Kui mingi skandaal on üles kerkinud, siis ta on olnud toetav. Kui vaja, tõmbub ta eemale ja ütleb ka lastele: «Kuulge, lähme nüüd chillime õues! Las emps olla.» Eks tal ole ka olnud keerulisi aegu. Siis olen mina olnud talle toeks.

Kas ja kuidas on teie mees flirtinud mõttega, et temast võib saada presidendi kaasa?

Ma ei oskagi niimoodi öelda. Pigem on tal tekkinud sellised praktilised küsimused. Näiteks eelmisel nädalavahetusel tundis ta huvi, kuidas lahendataks meie maakodu turvalisuse küsimus. Elame täiesti võsas. Täiesti rahul oma metsiku olemisega. Aga teda häiriks, ütleme, kui hoovi peal oleks mingisugune putka. Siis tükk aega arutasime ja jõudsime tulemusele, et droonidest oleks küll.

Ta on öelnud, et tema elus väga ei muutuks midagi. Pigem ta tahab olla nii vähe kui võimalik sellega seotud.