Vikerraadio saates «Samost ja Rumm» tõi ajakirjanik Anvar Samost välja, et haridus- ja teadusministriks võiks saada Liina Kersna, et praegu haridusministri portfelli kandev Jürgen Ligi saaks Marina Kaljuranna asemel hakata uueks välisministriks.
Samost pakkus võimaliku variandi: Kersna haridus-, Ligi välisministriks (4)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
11. september 2016, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samost rääkis, et peaminister Taavi Rõivase üks võimalik käik Marina Kaljuranna asemele uue välisministri leidmiseks oleks anda Liina Kersnale haridusministri- ning Jürgen Ligile välisministri koht. «Ligi on sotsiaalmeedias juba korduvalt küsinud endale seda välisministri portfelli, mida ta ka praegu valitsuses asenduskorra järgi formaalselt kannab,» kommenteeris Samost. «Ligi teeks selle välisministri töö enam-vähem ära,» lisas ta.
Samost tõi välja, et selline käik ei vähendaks valitsuses naisministrite arvu ning Liina Kersna, kes on Marina Kaljuranna toetaja, võiks haridusministrina vähendada pingeid Reformierakonna sees. «Rõivas peaks mõtlema selle peale, kuidas neid erakonna omavahel raginal tülis olevaid leere siduda või ühendada ja selleks tuleks ministrikandidaat leida Keit Pentus-Rosimannuse poole pealt» ütles Samost.
Kersna kaaluks Maris Lauri kandidatuuri
Riigikogu liikmele Liina Kersnale tuli Samosti poolt välja pakutud võimalik vangerdus üllatusena. «Loomulikult ma võtan seda komplimendina, sest haridusteemad on minu jaoks olnud riigikogus väga olulised,» ütles Kersna Postimehele.
Ta tõi välja, et ongi ennekõike tegelenud just haridusteemadega, eriti haridusmaastiku mitmekesisuse temaatikaga, kuid sellegi poolest ei pea ta sellist stsenaariumit võimalikuks.
«Alates selle aasta sügisest õpin ma Tartu Ülikooli hariduskorralduse magistrantuuris ja ma arvan, et mõned aastad võiks veel ministriametiga oodata,» põhjendas ta.
Kui aga Kersnalt küsida, kes oleks välisministri kohale parim kandidaat, pakub ta ühe konkreetse nime välja – endine rahandusminister Maris Lauri. Kersna hinnangul räägib tema kasuks varasem kogemus ministrina, tubli töö riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis ning ka asjaolu, et Lauri on end alati välispoliitikaga kursis hoidnud.
«Kui mina oleksin peaminister, siis kaaluksin ma ka Maris Lauri kandidatuuri,» ütles Kersna, «aga kindlasti leiab Rõivas parima välisministri».
Maris Lauri ütles eile Postimehele, et kindlasti on sellele ametikohale temast paremaid kandidaate.
Ligi: olen haridus- ja teadusminister seni, kuni saatus seda võimaldab
«Ma olen haridus- ja teadusminister seni, kuni saatus seda võimaldab ja teen seda tööd täie rinnaga,» ütles Ligi Samosti plaani kuuldes.
«Samostil peab täielikult puuduma huumorimeel, sest loomulikult ei läheks keegi sotsiaalmeediasse ministriportfelli küsima,» kommenteeris Ligi Samosti väidet, nagu oleks ta endale sotsiaalmeedias korduvalt välisministri portfelli küsinud.
Ligi ei soovinud rääkida nimedest, kuid ütles, et on peaminister Taavi Rõivasele järgmiseks välisministriks soovitanud diplomaati. Samas möönab ta, et tegelikult peaks välisministeeriumi juhtima siiski poliitik. «Hea diplomaat ei lisaks midagi, headest diplomaatidest välisministeeriumis puudust ei ole.»
Peaminister Taavi Rõivas ütles reedel, et plaanib uue välisministri leida nädalaga. Ehkki ta pole ise veel ühtegi konkreetset nime välja käinud, on ajakirjanduses spekuleeritud, et uueks välisministriks võiks saada Reformierakonna juhatuse liige, riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling. Palling ütles laupäeval Postimehele, et kaaluks ministrikohale asumist, kui peaminister talle sellesisulise ettepaneku teeks.
«Olen vestelnud erinevate inimestega ja mulle on jäänud mulje, et võib olla selline olukord, et Kalle Palling ongi kogu Taavi Rõivase tagatuba ja seetõttu ei oleks temast ilmselt väga mõistlik oma lähim võitluskaaslane suunata välisministri ametisse,» kommenteeris Samost. «Kuigi siin on veel mitmeid põhjuseid, miks ta võiks eelistada mingit teistsugust kandidaati.»
Rumm: kandidaadi võiks tuua ka väljastpoolt erakonda
Hannes Rumm lisas, et üheks variandiks oleks tuua välisministri kandidaat väljastpoolt erakonda. «Hiljuti sai just välisministeeriumi asekantseriks ja välismaailmaga suheldes selliseks poolpoliitiliseks ametnikuks Matti Maasikas, endine kauaaegne suursaadik Euroopa Liidu juures,» ütles Rumm. «Kui tuua ettekäändeks, et algab Eesti eesistumine Euroopa Liidus, meil on vaja kogenud diplomaati, väga head oma ala asjatundjat, keda rahvusvaheliselt tuntakse ja austatakse, oleks Maasikas ministrina mingis mõttes turvaline valik.» Selline käik tekitaks Rummi hinnangul aga tõenäoliselt rahulolematust Reformierakonna sees.
Samost lisas, et kuigi avalikkusele võib tunduda, et Matti Maasikasest paremat kandidaati oleks välisministri kohale raske välja mõelda, siis Reformierakonna seest tuleks kaks vastuargumenti. «Esiteks, et miks jälle saab väljastpoolt erakonda inimene väga olulise ministriportfelli, mida on korduvalt juhtunud. Ja teine, mis tundub Reformierakonna seest vaadatuna veelgi olulisem, tegemist on ikkagi IRLi liikmega.»
Rummi sõnul on Rõivase jaoks keeruline küsimus ka see, mida võimalikele ministrikandidaatidele pakkuda. «Olukorras, kus helget ja turvalist tulevikuperspektiivi pole pakkuda, siis see kindlasti vähendab peaministri mänguruumi.»
Senine välisminister Marina Kaljurand teatas reedel, et jätab oma ameti ning kandideerib presidendiks. Kuigi peaminister Taavi Rõivas palus tal ametis jätkamise osas ümber mõelda, kinnitas Kaljurand korduvalt, et reede jääb tema viimaseks tööpäevaks välisministrina.