Toomas Hendrik Ilves tunnustas Saksamaal Münchenis julgeoleku- ja välispoliitika konverentsil Wehrkunde Euroopa Nõukogu küberkonventsiooni, millega on liitunud pea kõik Euroopa Nõukogu liikmesmaad ning paljud riigid väljastpoolt, Ameerika Ühendriikidest Filipiinideni.
President Ilves, kirjeldades Eesti kogemusi küberkaitse vallas ja ka riiki 2007. aasta kevadel tabanud küberrünnakuid, märkis, et tihti pole võimalik nö dokumentaalselt tuvastada rünnaku korraldajaid, sest selleks kasutatud arvutid asuvad väljaspool rünnakut toetanud riiki.
«Kaudselt võib seda nimetada public private partnership,» nentis president Ilves. Eestikeelne tõlge sellele väljendile on averus (avaliku ja erasektori koostöö).
«Mõeldes tulevastele sõjalistele ja ka teistele konfliktidele, tuleb meil arvestada paratamatult kübertemaatikaga ning olla valmis olukordadeks, kus tavapärased infoedastamise viisid – mitte ainult riigikaitselistest süsteemides, vaid ka näiteks meedias, panganduses – ei toimi,» rääkis president Ilves. «See probleem pole oluline küll täna Afganistani sõjas, kuid tulevikusõdades on sel kindlasti tähtis osa.»
Ta rõhutas, et internetirünnakud võivad lõpuks olla ohtlikud ründajaile endilegi, sest kunagi muutub vastav tehnoloogia kättesaadavaks ka rünnatavatele riikidele. Nii näiteks on Teheran saanud ekspertide väitel nüüdseks enda valdusesse vajalikud teadmised, kuidas Stuxnet viirusega rünnati Iraani tuumaprogrammi juhtimissüsteemi.
«Ja kes ütleb, et nad ei kasuta seda enda ründajate vastu?» küsis president Ilves.
Eesti riigipea rõhutas, et küberrünnakute vastu astumiseks ja küberjulgeoleku tagamisel on oluline tõsiseltvõetav rahvusvaheline koostöö.
«Ka üks on lahinguväljal sõdur, aga mitte kübersõjas,» ütles president Ilves, tunnustades Euroopa Nõukogu küberkonventsiooni, millega on liitunud pea kõik Euroopa Nõukogu liikmesmaad ning paljud riigid väljastpoolt, Ameerika Ühendriikidest Filipiinideni.
President Ilvese sõnul kutsuvad riike küberjulgeoleku tagamisel rahvusvahelisele koostööle ka näiteks Põhja-Euroopa ettevõtluse suurtegijad, sest nad tajuvad, kui suur oht peitub võimalikes küberrünnakutes meie ettevõtluskeskkonnale ilma valitsuste tiheda omavahelise koostööta.
Eesti riigipea kuulajaskonda olid valitud rohkem kui kahekümne riigi tulevikuliidrid, kelle seas on oma maade välispoliitika kujundajaid, kõrgeid riigiametnikke, eksperte ja analüütikuid.
Homme juhib president Ilves Wehrkunde konverentsil relvastuskontrollile pühendatud diskussiooni, milles osalevad Türgi välisminister Ahmet Davutoglu, Ameerika Ühendriikide presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik Thomas Donilon, Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov ja Saksamaa endine välisminister Frank-Walter Steinmeier.