Eesti rahvuslik lennufirma Estonian Air püüdis oma vanimast piloodist enne pensionilesaatmist vabaneda, süüdistades meest naisturvatöötaja seksuaalses ahistamises. Lennufirmale läks naeruväärne süüdistus maksma vähemalt 1,5 miljonit krooni.
Naeruväärne süüdistus maksis Estonian Airile üle 1,5 miljoni krooni
5. veebruar 2011, 00:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
38 aastat piloodina töötanud ja alates Estonian Airi asutamisest rahvusliku lennufirma leiba söönud Enn Kaalepil polnud 2009. aasta kevadeni tööl mingeid pahandusi olnud. Ent siis otsustas lennufirma juhtkond mehe, kellel oli pensionileminekuni jäänud poolteist aastat, minimaalse hüvitisega koondada. Kuna kollektiivleping seda ei võimaldanud ja mees ise tahtis edasi töötada, ei tulnud koondamisest midagi välja.
«Seejärel hakatigi otsima võimalusi, kuidas minust lahti saada. Turvakontrolli salvestisi vaadates leitigi selleks põhjus, millest mulle, muide, keegi ei rääkinud. Sain sellest teada alles hiljem, kui kohtusse hagi viisin, sest tööandja keeldus mulle vallandamise aluseks olnud dokumente näitamast. Öeldi, et sa ei peagi neid nägema,» räägib praegu Tartu lähedal pensionipõlve pidav mees.
Kaalep vallandati usalduse kaotamise tõttu, kuna tööandja hinnangul oli ta 23. aprillil 2009. aastal lennujaama turvatöötajat seksuaalselt ahistanud.
«See oli kõige ehtsam nali,» meenutab Kaalep. «Mul polnud mingit kavatsust kedagi ahistada. Kuna turvavärav andis signaali, võtsin turvatöötajal kätest kinni ja asetasin oma külgedele, öeldes: «Palun, kontrollige!»,» selgitab Kaalep oma vallandamise ajendiks saanud vahejuhtumit.
Ootamatu süüdistus
Tööandja leidis, et piloot on sellega toime pannud seksuaalse ahistamise ning soolise võrdõiguslikkuse seadusele viidates lõpetas töölepingu usalduse kaotuse ja töökohustuse rikkumise põhjendusega.
Estonian Airi esindaja selgitas kohtus, et lennufirma sai juhtunust teada Tallinna lennujaama julgestusteenituse juhi e-kirjast, kes pidas Kaalepi käitumist kohatuks ja turvatöötajale ebameeldivaks. «Seda tegu tuleb käsitleda naisturvatöötaja seksuaalse ahistamisena.
Hageja tegu oli turvatöötajale soovimatu ja ta püüdis teda tõrjuda,» väitis Estonian Airi esindaja kohtule. «Hageja tegu lõi alandava ja solvava õhkkonna turvatöötaja jaoks ja alandas tema väärikust. Sellega pani hageja toime töökohustuse jämeda rikkumise.»
Turvatöötaja, keda Kaalep tööandja hinnangul ahistas, pidi kohtule kirjutama seletuskirja. Sellest ei leia mingitki vihjet, et Kaalepi käitumine teda häirinud oleks või et ta tundnuks end seksuaalselt ahistatuna.
Kaalep imiteeris oma kätega turvatöötaja tavapäraseid liigutusi, kinnitas turvatöötaja. Seda väidet kinnitasid ka erandkorras kohtus läbi vaadatud turvakaamerate salvestused. «Huvitav, kas mind ka siis oleks süüdistatud, kui turvatöötaja oleks mees olnud?» küsib Kaalep nüüd.
Kohus süüd ei näinud
Seetõttu leidis Harju maakohus, et Kaalepi tegu ei saa käsitleda ahistamisena ning distsiplinaarkaristuseks määratud töölepingu lõpetamine on ilmses vastuolus intsidendi raskusega.
Kohus tühistas töölepingu lõpetamise ning mõistis Kaalepile hüvitiseks vahemikus 12.05.2009–4.03.2010 töölt puudutud aja eest 659 443 krooni ja sealt edasi 3201,18 krooni iga tööpäeva eest kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kokku veidi üle 1,3 miljoni krooni (83 100 euro).
Estonian Air küll vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, kuid kaebus jäi rahuldamata ja maakohtu otsus jõustus. Nüüdseks on Kaalep hüvitise ka kätte saanud.
Tagantjärele on Kaalep väga tänulik D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASile, mille töötajad algusest peale tema süütust uskusid, tema eest kõik kohtupaberid korda ajasid ja talle kohtuliku esindaja palkasid. «Õnneks oli mul selline kindlustus tütre eeskujul tehtud, muidu ei teagi, kas oleksin suutnud tööandja vastu kohtusse minna,» tõdeb ta.
Kaalep ütleb, et ei taha kauaaegse tööandja kohta pahasti öelda, kuid on loomulikult solvunud, et teda selliste alandavate võtetega kõrvale tõrjuda taheti. Tal on kahju ka rahast, mille riigile kuuluv lennufirma mitte millegi eest välja pidi käima.
Tööandja: leppisime ära
Estonian Airi esindajad jäid kogenud ja staažikale piloodile esitatud süüdistust kommenteerides napisõnaliseks. Lennufirma märkis vaid, et on nüüdseks Kaalepiga rahumeelselt kokkuleppele jõudnud, lahku mindi sõbralikult ja kummalgi polevat teisele pretensioone.
Lennufirma juhtkonna hinnangul ei vasta ülaltoodud käsitlus küll tõele ja vajaks pikemat selgitust, ent kuna selgituste andmine polevat kummagi poole huvides, otsustati sellest loobuda.
Samas märkis Estonian Airi esindaja, et Kaalepile makstud enam kui 1,3 miljonit krooni polnud hüvitis, vaid saamata jäänud töötasu. Summa näivat suurena seetõttu, et pilootidel ongi suur palk.