Erukaitseväelane, brigaadikindral Urmas Roosimägi peab positiivseks valitsuse otsust kaotada eripensionid, kuid leiab, et riik peab siiski kaitseväelastele ja teistele teenistujatele mingisugused muud kompensatsioonid välja mõtlema.
Erukaitseväelane: eripensionide kaotamine on õige otsus (3)
16. september 2016, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus otsustas kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kõik eripensionid, teiste hulgas puudutab see ka kaitseväelasi. Otsus ei mõjuta neid, kes juba saavad eripensionit. 1980. aastal oma sõjaväeteenistust alustanud ja 2009. aastal erru läinud Roosimägi jääb seega eripensionit edasi saama. Üleüldse saab praegu kaitseväest eripensionit (635 eurot kuus - toim) kokku 750 inimest.
Roosimägi peab eripensionide kaotamist õigeks ja positiivseks otsuseks. «Nägin juba 20 aastat tagasi, et Eesti pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik,» märkis ta. Roosimägi meenutas, et viibinuna kaitseväe juhataja kohusetäitjana esimese kaitseväe seaduse redaktsiooni valmimise juures, mõistis ta juba siis, et Eesti riik ei suuda pikemas perspektiivis tagada eripensionide väljamaksmist.
«Ütlesin toona, et minu lahendus oleks väga lihtne: lähtume teiste riikide kogemusest, kus kaitseväelastele maksab eripensione kaitseministeerium, kes on loonud selle tarbeks pensionifondi,» selgitas Roosimägi. «Aga läks nagu läks. Möödus kõigest 20 aastat ja mul oli õigus, et selline pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik».
Teiseks tõi ta välja, et kui varem olid kaitseväelased teenistuses põhimõtteliselt 24 tundi ööpäevas, siis nüüd on asi pigem liikunud sinna, et töötatakse kella kaheksast viieni ja kõik ületunnid makstakse kinni. «Seega riigi seisukohast ma leian, et oli õige otsus eripensionid kaotada, sest nende saajate arv muudkui kasvab ja see ajab riigi lõpuks karile,» märkis Roosimägi.
Seda kas, eripensionide kaotamine mõjutab kuidagi tulevaste kaitseväelaste valikuid, ei hakanud ta prognoosima. «Pigem mõjutavad kaitseväelasi teised asjad. Näiteks see, et neil ei ole ametikortereid ning nad peavad sagedasti teenistuskohti vahetama, ilma et nendelt nõusolekut küsitakse,» rääkis Roosimägi. «Seetõttu peab riik mingisuguse skeemi välja mõtlema, kuidas kompenseerida teenistujate töö iseloomust tulenevad eripärasusi. Ja ma ei räägi siin ainult kaitseväelastest, vaid laiemalt teenistujatest.»
Prokuratuur mõistab otsuse vajalikkust
Lisaks kaitseväelastele kaotatakse prokuröride ja politsei- ja piirivalveametnike eripensionid. Riigi peaprökurör Lavly Perlingu sõnul mõistab prokuratuur, et see otsus oli vajalik riigi majanduse ja demograafia aspektist lähtudes. «Loodetavasti saab see omakorda aluseks otsustele, mis edaspidi tagavad prokuröride sõltumatuse rahvusvahelistele standarditele vastavalt, see tähendab, et prokuröride palk kehtestatakse sarnaselt kohtunikega seaduses,» märkis Perling.
Nimelt ei ole täna prokuröride palk kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses, ehkki prokuratuur seda sooviks, vaid prokuröride palgajuhendi kehtestab valitsus justiitsministri ettepanekul.
Valitsus otsustas kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid. Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.
Valitsusele esitatud analüüsis toodi muuhulgas välja, et eripensionid tuleb praegusel kujul kaotada, sest süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, see on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam oluliseks motivaatoriks.
Küll aga tähendab see muuhulgas seda, et asendusskeeme eripensionitele ei tule, ehkki sotsiaalministeeriumi algne ettepanek nägi ette politseinike ja kaitseväelaste eripensioni asendamist riigi sissemaksetega kolmandasse pensionisambaga. Prokuröridel oleks aga palk tõusnud praegu.
Eripension on riigisektoris töötavale inimesele makstav pension, mis erineb üldise pensioniskeemi pensionist nii suuruse kui nõuete poolest. Eripensione hakatakse maksma 50.-55. eluaastast, nn tavaline pensioniiga on aga praegu 63 ja 2026. aastal 65.
Eripension on oluliselt suurem tavalisest pensionist. 2015. aastal oli keskmine prokuröripension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Tavaline keskmine vanaduspension oli samal ajal 375 eurot.
Eripensionid loodi 2000ndate alguses. Eripensionid on kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseil, kaitseväel, prokuratuuril ja Eesti Vabariigi presidendil.
Praegu saab eripensioni politseist 1800 inimest, kaitseväest 750 inimest ja prokuratuurist 21 inimest. Kuna eripensione ei maksta samal erialal edasi töötades, motiveerivad need inimesi suhteliselt varases eas (alates 50. eluaastast) oma erialaselt töölt lahkuma.