Euroopa Kontrollikoja senise liikme Kersti Kaljulaidi presidendikandidaadina ülesseadmiseks andis allkirja 90 riigikogu liiget, parlamendis on tema äravalimiseks vaja vähemalt 68 saadiku häält.
Kaljulaidi ülesseadmiseks andis allkirja 90 riigikogu liiget (15)
30. september 2016, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles Postimehele, et allakirjutanute seas on saadikuid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna ja Vabaerakonna fraktsioonist. Allkirjad anti vabariigi valimiskomisjonile üle täna keskpäeval.
Nestor avaldas lootust, et need saadikud, kes andsid Kaljulaidi toetuseks allkirja, hääletavad tema poolt ka esmaspäeval riigikogus. Ta lisas, et on tänulik kõigile fraktsioonidele sel nädalal näidatud koostöövaimu eest, mida Toompeal nii harva kohtab.
Riigikogu 101 liikmest ei toetanud Kaljulaidi ülesseadmist seitsmeliikmeline Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ning keskerakondlased Heimar Lenk ja Oudekki Loone. Keskerakonnast ei andnud allkirja ka haiguslehel viibiv Rein Ratas ja Bakuus välislähetuses olev Mihhail Korb.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, kes oli Kaljulaidi allkirju üle andmas, kinnitas, et nende panus oli häälte poolest teisel kohal. «Me esitasime Kersti Kaljulaidi 23 häälega.»
Simson: usun, et saame esimese naispresidendi
Simson ütles, et temal on usku riigikogu liikmetesse, ning avaldas lootust, et need, kes on allkirja andnud, peavad oma allkirjaga antud sõna ka üksinda valimiskabiinis olles.
«Kersti Kaljulaid on tark ja julge naine − ma usun, et ta teeb väga paljud tööd, et tuntust kasvatada,» sõnas Simson Kaljulaidi toetuseks. «Ma küll usun, et esmaspäeval on Kersti Kaljulaidil vajalikud hääled olemas ja me saame endale esimese naispresidendi.»
Tiidus: võib-olla saab esmaspäeval president valitud
Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus kinnitas allkirjade üleandmisel, et nende erakonnas sündis otsus konsensuslikult. «Meil on kõikide 30 fraktsiooni liikme allkirjad all Kersti Kaljulaidi esitamiseks Eesti vabariigi presidendi kandidaadiks,» ütles ta.
Küsimusele, kuidas saadi allkiri ka Terje Treilt ning Eerik-Niiles Krossilt, kes Kaljulaidi ei toetanud, vastas Tiidus, et täna on nende allkirjad olemas.
«Asjade arenedes inimesed kujundavad oma arvamusi... Need, kes varem ei tundnud Kersti Kaljulaidi, võib-olla ei olnud temaga kohtunud, mitte nii süvenenult kuulanud tema raadiosaateid varem, eks nad tahtsid rohkem informatsiooni saada. Ja ei saa eeldada, et kõigil on otsused langetatud kiiresti ja mõnel võtab see rohkem aega. Terje ilmselt tuvus Kaljulaidiu antud intervjuudega ja seda informatsiooni kogunes rohkem ja mina ei pea seda kummaliseks, et inimesed kohe ei kirjuta alla. See on täiesti normaalne sellises kiires asjade edenemise käigus,» rääkis ta.
Küsimusele, kas ikka kõik reformierakondlased, kes allkirja andsid, ka esmaspäeval oma toetushääle annavad, vastas Tiidus: «Vaadates seda 90 allkirja, on siiski natukene kindlam tunne, et võib-olla saab esmaspäeval president valitud. Me võime muidugi ju seda protsessi pikendada, aga see ei tule kasuks. Valikuid on nüüd olnud, mõtlemisaega on olnud, erinevaid kandidaate on olnud ja mõtelda tasuks ainult selle üle, et kuidas seda presidendi valimise seadust üle vaadata ja korrigeerida, et ei tekiks niisuguseid olukordi, kus tühjade sedelitega on võimalik näiteks blokeerida mingeid otsuseid.»
Anvelt: poliitilise umbseisu lahendamise pidupäev
Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast oli hääli üle andmas Andres Anvelt, kes kinnitas, et nende erakonnas oli Kaljulaidi ülesseadmine konsensuslik otsus.
Anvelt soovis kogu selle protsessi juures esile tõsta Eiki Nestorit, kes kõik need ööd ja päevad otsis konsensust erinevate poliitiliste erakondade vahel. «Tegelikult see konsensus on isegi suurem. Kui me täna näeme siin viie erakonna esindajat, siis vanematekogu laua taga oli neid kuus, ja tegelikult see konsensus oli ka kuuenda poolt. «Nii et minu meelest on see mingil määral ka poliitilise umbseisu lahendamise pidupäev.» Anvelt tundis rõõmu ka selle üle, et täiesti erinevate maailmavaadetega erakondade esindajad on konsensuse saavutanud. «Ma loodan, et see konsensus püsib ka esmaspäeval.»
Anvelt leidis, et kui hääletus ei peaks läbi minema, on riigikogul ja poliitikutel vaja tõsiselt peeglisse vaadata. Kui inimene on juba avalikult oma allkirja andnud ning siis hiljem hakkab mingeid mänge mängima, on see Anvelti sõnul õigustamatu. Teisalt nentis ta, et valimiskabiinis on kõik oma südametunnistuse mandaadiga.
Riigikogus algab presidendivalimiste hääletusvoor esmaspäeval kell 13. Valituks osutumiseks vajab Kaljulaid salajasel hääletusel vähemalt 68 saadiku toetust.
Kommenteerides kuuldusi, et mõned saadikud võivad soovida presidendi valimise näiteks osa Reformierakonna, Keskerakonna ja EKRE saadikute abil taas nurjata, ütles Kaljulaid, et kui nii peaks minema, siis oleks ta pärast sel nädalal parlamendis peetud kohtumisi väga pettunud. Ta ütles Vikerraadio otsesaates, et eelkõige jääksime sel juhul ilma riigikogus saavutatud konsensusest ja selle realiseerimisest ning see oleks järjekordne pettumus.