Politsei lööb tänavu liikluses trahvirekordeid

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei püüab kiiruseületajaid.
Politsei püüab kiiruseületajaid. Foto: Priit Simson

Eesti politsei püstitab liiklusrikkujaid püüdes tänavu uusi rekordeid, keskmiselt tehakse igal kuul 9000 trahvi rohkem kui aasta tagasi. Et liiklusel hoitakse paremini silma peal, on see vähendanud ka hukkunutega lõppenud õnnetuste hulka.


Aasta esimese kaheksa kuuga vormistatud 72 000 trahvi rohkem kui mullu samal ajal paneb iga kodaniku küsima, kas politsei on aetud tänavatele kärisevat riigieelarvet täitma. Politseiamet vastab Postimehe sellele küsimusele resoluutse eitusega.

Põhjus, miks trahvide koguarv ja nendest saadav tulu on üle 60 miljoni krooni kasvanud, peituvat hoopis suurenenud vajaduses hoida mullu käest kippunud liiklusolukorda tõhusama kontrolli all.

Reageerivad kõik


«Eelmise aasta maist hakkasid politseinike liiklusjärelevalves oldud töötunnid oluliselt kasvama,» ütles politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitseosakonna direktor Tarmo Miilits. «Praeguseks on see mullusega võrreldes kasvanud lausa mitu korda.»

Samal seisukohal on liiklusjurist Indrek Sirk, kelle hinnangul valitses mullu esimesel neljal kuul liiklusjärelevalves madalseis. «Kui võrrelda tänavust ja mullust sügist, siis pole vahe enam oluline, kuid nüüd töötab politsei tänavatel peaaegu võimete piiril ja mul tekib küsimus: kas ühel hetkel ei kannata seetõttu muud valdkonnad,» nentis Sirk. «Muidu võib arvata, et seni seisis politseis palju tööjõudu lihtsalt kasutult.»

Piltlikult öeldes tähendas mullukevadine muutus seda, et liikluspatrullidena sunniti töötama ka seni vaid korrakaitses tegutsenud politseinikud. «Kui nad parajasti väljakutsele ei sõida ja neist kihutab mööda näiteks kiivrita mootorrattur, peavad nad sellele reageerima,» ütles politseidirektor Miilits. «Varem pol­nud see üldse korrakaitsepatrullide asi. Nemad tegelesid kas avaliku korra, joodikute või narkomaanidega.»

Liiklusel hakkasid korrakaitsepatrullid silma peal hoidma pärast siseminister Jüri Pihli vastavat korraldust, kui liikluses hukkunute arv mullu drastiliselt kasvas. Pärast seda on liiklusjärelevalvega tegelenud patrullide arv kahekordistunud. «Lisaks on oluliselt täienenud meie varustus, oleme saanud juurde alkomeetreid ja kiirusemõõtjaid,» ütles Miilits.

Küll on aga tekkinud kurioosne olukord määratud trahvisummade osas. Kuigi politseiameti peadirektor saatis kevadel patrullidele soovitusliku trahvide hinnakirja, on vastupidiselt ootustele keskmiste trahvide suurus hoopis langenud.

Kergemad karistused


«Seda ei mõista ka praegune politsei juhtkond, kuid selgitus seisneb ilmselt selles, et politseil on kliendile ehk rikkujale kohapeal hõlpsam n-ö pähe määrida kergemat karistust, kui raskemat,» ütles liiklusjurist Sirk.

Näiteks tõi Sirk enda ärimehest kliendi juhtumi, kus mees tabati kolmekümne alas sõitmas kiirusega 60 km/h, ilma auto kehtiva tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuseta.

«Kuigi ainuüksi kiiruse eest võinuks talle määrata kohapeal 2400 krooni trahvi, piirdus politsei 1400 krooniga,» ütles Sirk. «Ärimees oli nii lahke ettepanekuga meeleldi nõus, kuid et ta autol siiski oli kehtiv kindlustus, vaidlustas ta hiljem selle otsuse kohtus.»
--------------------------------------------------

Must statistika: üheksa kuuga sada hukkunut

2008. aasta tõotab liikluses tulla kümne aasta ohvritevaeseim, üheksa kuuga hukkus 55 inimest vähem kui mullu sama ajaga.

«Ütleme, et oleme graafikus,» kommenteeris tänavusi numbreid politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitseosakonna direktor Tarmo Miilits. «Tegelikult oleme plaanist isegi veidi ees, kui nii üldse sobib öelda.»

Graafiku all peab ta silmas rahvusliku liiklusohutuse kava, mille järgi ei tohiks 2010. aastal hukkuda enam kui 140 inimest ja 2015. aastal enam kui sada inimest. Kui praegust hukkunute arvu ja varasemate aastate sügise statistikat võrrelda, on alust loota, et juba tänavu jääb hukkunuid alla 150. See on ligi 50 vähem kui kahel viimasel aastal.

«Võiks öelda, et oleme teinud head tööd, samas ei saa inimestele nii öelda, sest see hea töö seisneb ju kasvanud liiklusrikkujate avastamises ja nende karistamises.»

Miilitsa sõnul saavutati Prantsusmaal liikluses hukkunute arvu 40-protsendiline vähenemine tänu kolme aasta jooksul maanteedele paigutatud 2000 kiiruskaamerale. «Meie saavutasime sama aastaga ja ilma kiiruskaamerateta. Meil on põhjust heameelt tunda.» (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles