Viljandimaal koolis näppamisega vahele jäänud teismelisele kasupojale rihma andnud naist karistati ühekuulise tingimisi vangistusega.
Kasupoega nüpeldanud naist karistati tingimisi vangistusega
6. oktoober 2008, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavo tavatseb varastada, juba lasteaiast saadik ei suuda ta vastu panna kiusatusele võõrast kraami oma tasku pista, kirjutab Sakala.
13-aastane poiss ei oskagi seletada, miks ta seda teeb. Materiaalne kasu pole kindlasti ainus ajend, sest ta näppab ka täiesti väärtusetuid esemeid, mida tal kunagi vaja ei lähe.
Eelmise aasta algul jäi Taavo järjekordse vargusega vahele, seekord langes tema saagiks suurem summa õpetaja raha.
Kui kasuema Malle lapse päevikus taas märkust nägi, haaras ta rihma ja asus poisile ihunuhtlust andma.
Kasuema löögid olid nii tugevad, et pandlajäljed poisi tagumikul hakkasid silma veel mitu päeva hiljem.
Kohalik sotsiaaltöötaja ei usu, et kasuema meelega Taavot nii rängalt nahutas. «Lihtsalt inimene on hirmus elukas, kui vihaseks saab,» tõdeb ta.
Sellest hoolimata ei näinud ametnik muud võimalust kui teatada juhtunust politseisse, et kasuema seadusega ettenähtud korras karistada saaks.
Paragrahv 121, mille alusel Malle süüdi mõisteti, on nii-öelda kummist. Kehaline väärkohtlemine võib hõlmata nii tutistamist kui ränka peksmist, rääkimata kõigest muust, mis sinna vahele jääb.
Seega pole kahtlustki, et rihmaga nüpeldamine on igal juhul seaduserikkumine, isegi kui seda teeb lapse legaalne hooldaja.
Ent karistusseadustikus on ka üks teine asjasse puutuv punkt, mis käsitleb kohustuste kollisiooni: «Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.»
Lahtiseletatult tähendab keeruline lause kõnealusel juhul seda, et kui isa ja ema püüavad last kõigi heade vahenditega varastamisest, valetamisest ja popitegemisest võõrutada, kuid see ebaõnnestub ja nad talle natuke vitsa annavad, võib kaaluda vanemate kriminaalkaristusest vabastamist.
Malle juhtumi puhul ei näinud prokurör Merike Tikk siiski põhjust karistamisest loobuda, sest Taavo kasvatamises ja tema eest hoolitsemises oli märgata tõsiseid puudujääke.
Kõige ilmekamalt kirjeldab seda järgmine süüdistaja ja kohtualuse vestlusest välja tulnud detail. Malle oli rääkinud, et Taavo ei varasta ainult võõrastelt, vaid ka kodust. Kui prokurör küsis, mida laps näppab, kostis kasuema: «Süüa.»
Võttes arvesse, et ka Taavo enda käitumine pole eeskujulik, pidas prokurör põhjendatuks karistada kasuema võimalikult kergelt.
Kokkuleppemenetlusega määrati Mallele ühekuuline vangistus, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane poolteise aasta jooksul toime uut kuritegu ning allub käitumiskontrollile.
Prokuröri sõnul suhtus Malle karistamisse mõistvalt ja pole sellest ajast oma kasupoja vastu kätt tõstnud. Sama kinnitab isa Marko.