Tsahkna «Vahetunnis Postimehega»: Ilvese ametiaegu jäävad varjutama tema seisukohad pagulasvastaste aadressil (6)

Madis Vaikmaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andreas Kaju ja Janek Mäggi hooaja esimeses saates «Vahetund Postimehega». Foto on illustratiivne.
Andreas Kaju ja Janek Mäggi hooaja esimeses saates «Vahetund Postimehega». Foto on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Saates «Vahetund Postimehega» arutasime koos IRLi esimehe Margus Tsahknaga president Toomas Hendrik Ilvese pärandit Eesti poliitikas, uurisime, millal räägiti esimest korda Kersti Kaljulaidiga presidendiks kandideerimisest ja küsisime, mis seisus on IRL 2.0 ehk erakonna uueks loomise plaan.

Saadet saab järelkuulata siitsamast pleierist.

 

Vahetund Postimehega 2016-10-05

President Ilvese ametiaegadele sattusid nii Obama visiit, ülemaailmne finantskriis, Gruusia ja Ukraina sõda kui ka Reformierakonna rahastamisskandaal. Viimasest ajendatud rahulolematus poliitikaga viis lõpuks ka Harta 12ni, millele Ilves reageeris Jääkeldri kokkusaamise organiseerimisega, mis viis omakorda Rahvakoguni. Samas jäävad Tsahkna hinnangul Ilvese ametiaegu varjutama tema seisukohad pagulasvastaste aadressil.

«Näiteks seesama kooseluseadus, mille tulemusena tekkis EKRE. Ja kooseluseaduse vastuvõtmise protsess – ma ei räägi sisust, maailmavaatest – lõhestas Eesti ühiskonna. President võttis siin mitte ühendaja rolli, vaid väga selgelt ühe agressiivse poole,» ütles Tsahkna.

Teise teemana tõi Tsahkna esile president Ilvese reaktsiooni Eesti rahva suhtumises põgenikekriisi: «Mis puudutab põgenikekriisi, siis see ei olnud minu arvates rahustav, vaid pigem pahameelt tekitav.» Tsahkna lisas, et radikaalide ebaviisakas käitumine laiendati Ilvese mõttega, et tal on Eesti rahva pärast häbi, kõikidele.

Vastusena küsimusele, millal esimest korda Kersti Kaljulaidiga presidendiks saamisest räägiti, ütles IRLi esimees Margus Tsahkna, et selline vestlus toimus juba aprillis. «Mõte oli selles, et mitte välja minna oma erakonna kandidaadiga, kuna meil parlamendis pole 21 häält.» Tsahkna lisas, et Kaljulaidiga oli kindlasti ka varem sel teemal räägitud. Kuna kaaluti ka teisi variante, jäi lõpuks lauale Allar Jõksi nimi, kes oli ka nõus kogu presidendiralli tramburai kaasa tegema.

Nagu esmaspäevasestki Postimehest lugeda võib, oli Kaljulaidi esialgne vastuseis lihtsa põhjusega – kui riigikogus ära valimiseks vajalikku 68 toetushäält koos pole, ei ole ka mõtet kandideerida. Siin tasub meenutada näiteks Ene Ergma saatust, kel jäi 2006. aastal riigikogu esimeses hääletusvoorus Kadriorust puudu vaid 3 häält ja ega Ilveselgi toona riigikogus paremini läinud.

IRLi esimeest Margus Tsahknat küsitlesid Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ja reporter Madis Vaikmaa.


Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles