Päris kimpus kolesterooliga...

Karuteene iseendale: iga tõmmatud sigaret tahmab organismi. Foto: Corbis / Scanpix

... võivad olla pigem ülekaalulised suitsetajad kui tervislikult toituvad spordiarmastajad, nendib Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja professor Margus Viigimaa.

Kuna kõrge kolesteroolitase ei anna endast kuidagi märku, peaks iga tervisest hooliv inimene oma kolesterooli, nagu ka muid organismi põhinäitajaid – vererõhku ja veresuhkrut – paari-kolme aasta tagant mõõta laskma, ütleb Viigimaa.

«Kolesterool on oluline organismiomane aine, kõikide elundite ja kudede rakuseinte koostisosa; sellest ligikaudu kaks kolmandikku sünteesitakse maksas ja kolmandiku saame toidust. Kui üldkolesteroolitase on üle viie millimooli liitris, loetakse seda juba kõrgeks.»

Paraku on kolesteroolitase liiga kõrge suurel osal arenenud riikide elanikest. Viimastel kümnenditel on palju väideldud teemal, et kas vanusega peabki see tõusma – vastsündinu kolesteroolitase on ju tunduvalt madalam.

Paraku hakkab inimese kolesteroolitase ja veresoonte lupjumine vanusega kerkima, aga õnneks kulgeb see protsess aeglaselt – inimene on ju määratud nende veresoontega elama sada aastat ja kauemgi, arutleb doktor.

Kui aga kolesteroolinäit on kõrge, siis peaks uurima ka eelnevaid põlvi. Kui ühes suguvõsas elavad inimesed kõrgest kolesteroolitasemest hoolimata ilma südameveresoonkonna haigusteta vanaks, pole põhjust paanikaks.

Neis peredes, kelle liikmed on juba enne 50. sünnipäeva infarkti surnud, tuleb aga muidugi tähelepanelik olla, sest soodumus südame-veresoonkonnahaigustele võib olla pärilik. Juhul kui inimese üldkolesteroolinäit ületab viis millimooli liitris, tehakse põhjalikum uuring teiste riskitegurite määramiseks.

Kõigepealt tehakse kindlaks hea ja halva kolesterooli vahekord.
Head kolesterooli (HDL – inglise keeles high density lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) peaks olema rohkem kui üks millimool liitris. Halva kolesterooli ehk LDL kolesterooli (LDL – inglise keeles low density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin) normiks loetakse kolm millimooli liitris.

Samuti mõõdetakse veres esinevaid rasvaliike triglütseriide. Nende norm on alla 1,7 millimooli liitris.  Kui lisaks kolesteroolile ka see on kõrgem, on ka haigestumisrisk mitmekordne.

«Hea kolesterooli kõrge tase võib mingil määral kõrget halba kolesterooli tasakaalustada ja mingil määral maandada lupjumishaiguste teket, sest HDL aitab organismil vabaneda halvast kolesteroolist, toob nagu rasvained veresoonte seinast tagasi ja suunab need uuesti ainevahetusse,» selgitab Viigimaa.

«Tegelikult kahjustab veresoonte seina halb kolesterool, mis on sinna kinnitunud. Veresoonte lubjastumisele loovad soodsa pinnase psüühilised pinged, antioksüdantidevaene toit, ka suitsetamine.

Näiteks kui toitume õigesti, vältides loomseid rasvu ja eelistades sealihale kala, saame ateroskleroosi tagasi hoida. Kui aga paneme toitumisega mööda ja ka kehaline aktiivsus on väike, siis tekivadki juba keskeas veresoonkonna kahjustused: naastud, trombid ning siis infarktid ajus ja südames.»

Viimastel kümnenditel pööratakse lupjumisprotsessis järjest rohkem tähelepanu kroonilisele põletikule. Näiteks kroonilised hamba- või   kurgumandlipõletikud on kui tuha all hõõguv südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur.

Huvitav on tõsiasi, et eriti põhjapiirkondade arenenud riikides on inimese organism programmeeritud hoidma kõrgemat kolesteroolitaset, ja kui hakata toidus kasutama vähem kolesterooli, hakkab organism seda maksas rohkem sünteesima, selgitab kardioloog.

«Aga on ka selliseid patsiente, kelle kolesteroolitase jääb vaatamata tublile dieetravile ja kehakaalulangusele ikkagi kõrgeks.» lisab ta. «Kahjuks ei suuda tänapäevased ravimid seda haigust terveks ravida, küll aga võimaldavad hoida madalat kolesteroolitaset.»

Kui pidada dieeti, liikuda piisavalt ja loobuda suitsetamisest, on võimalik kolesteroolitaset normi saada. Aga see tähendab täielikku eluviisi muutust, tõdeb doktor Viigimaa.

Kolesterool normi

Kolesteroolitaseme normi viimiseks:
• tuleb vältida rasvase söömist; kõige rohkem tekitab veresoonte lupjumist loomne rasv, eriti piimarasv; lihast on kõige halvem sealiha, loomaliha on mõnevõrra parem, kõige etem on kanaliha (nahk tuleks söömata jätta), samuti tuleks hoiduda varjatud rasvadest vorstides jms
• peab eelistama kalatoite; kalaõlides leidub oomega-3 rasvhappeid, mida kasutatakse lausa ravimina, aga veel parem, kui neid saadakse otse toidust
• rõhku tuleb panna antioksüdantidele, mis ei lase kolesteroolil ladestuda veresoonte seintele; kõige tõhusam on võtta toidusedelisse puu- ja köögiviljad ning roheline tee, kasulik on pruukida taimeõli
• püüda tõsta «head» kolesterooli kehalist  aktiivsust suurendades ja suitsetamisest loobudes
Allikas: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
 südametervise keskus

Kolesterooli norm veres

Üldkolesterool
kuni 5 millimooli liitris.

Hea kolesterool
(HDL – inglise keeles high density lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) üle 1 millimooli liitris.

Halb kolesterool
ehk LDL kolesterooli
(LDL – inglise keeles low density lipoprotein,
madala tihedusega lipoproteiin) alla 3 millimooli liitris.

Triglütseriidid alla
1,7 millimooli liitris.

Allikas: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise keskus