Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil seaduseelnõu, mis leevendaks kuriteo eest süüdi mõistetud isikute eluaegseid keelde avalikus teenistuses töötamisele.
Avalikus teenistuses töötamisele seatud piirangud võivad muutuda leebemaks
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
10. oktoober 2016, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mitmete ametite puhul kehtib täna eluaegne keeld töötamisele, kui inimest on karistatud mistahes kuriteo eest, sealhulgas selliste eest, mis ei kvalifitseeru praegu enam kuriteoks või mis pandi toime alaealisena,» ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof enne istungit. «Näiteks isik, kes on mõne kuriteo alaealisena toime pannud, ei saa kehtiva seaduse järgi loota ametikohale avalikus teenistuses. Seda isegi mitte juhul, kui tema karistatud teost on möödunud 20 või rohkem aastat ja ta on hoidunud edaspidi väärtegudestki.»
Pikhof lisas, et karistusega kaasnevad piirangud peaksid aga igal üksikjuhul olema vajalikud, põhjendatud ja proportsionaalsed ning kooskõlas põhiseadusliku õigusega valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. «Õigusnorm ei ole põhiseadusega kooskõlas, kui tema rakendamisel tekib üksainuski juhtum, mil normi kohaldamisega kaasneb põhiõiguste rikkumine,» märkis ta.
Komisjoni istungile olid kutsutud justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi vanglate osakonna, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, riigiprokuratuuri, riigikohtu ja kohtunike ühingu esindajad. «Soov on koos erinevate valdkondade esindajatega leida piirangute täpsustamisel sobiv tasakaal,» lausus Pikhof enne istungit.
Perling: kõik õigusemõistmises osalejad peavad nii olema kui näima usaldusväärsed
Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on prokuratuur seisukohal, et kõik õigusemõistmises osalejad peavad olema kõrgete kõlbeliste väärtuste kandjad, nii olema kui ka näima usaldusväärsed.
Perling ei poolda seda, kui näiteks prokuröriks või kohtunikuks saab kandideerida inimene, kes on tahtliku kuriteo toime pannud. «Inimesed peavad saama usaldada neid, kes osalevad õigusmõistmise protsessis ning seetõttu ei toeta prokuratuur põhimõtet, et prokuröriks võiks kandideerida inimene, kes on tahtliku kuriteo toime pannud,» ütles riigi Perling esmaspäeval riigikogu õiguskomisjonis toimunud arutelul.
Kompromissivõimalust näeb riigi peaprokurör leebemas suhtumises alaealisena toimepandud kuritegudesse, teatas prokuratuur pressiteate vahendusel.
Õiguskomisjoni algatatud avaliku teenistuse seaduse, kohtute seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga muudetakse erinevates seadustes sätestatud elukutse ja tegevusalaga seotud piiranguid, mis praegu kehtival kujul on oma absoluutse iseloomu tõttu ülemäära ranged ega pruugi seetõttu olla põhiseaduse seisukohalt alati vajalikud ja proportsionaalsed.
Taoliste piirangute ja keeldude mõjualas on kohtunikud, prokurörid, politsei- ja piirivalveametnikud, vanglateenistujad, päästeametnikud ja avalikud teenistujad. Õiguskomisjon algatas eelnõu lähtuvalt õiguskantsleri ettepanekust viia tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsed piirangud põhiseadusega kooskõlla.