Postimehe otseülekanne: Tartus arutab rekordarv õigusteadlasi rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste üle

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õigusjumalanna
Õigusjumalanna Foto: Caro / Scanpix

Läbi aegade suurim arv õigusteadlasi, üle 700, koguneb 13. ja 14. oktoobril Tartusse õigusteadlaste päevadele, mis keskendub tänavu Euroopale aktuaalsetele teemadele – rahvusvahelisele õigusele ja inimõigusele. Postimees teeb aruteludest otseülekande.

Ajakava

Reede, 14. oktoober

Julgeolek III. Laiapõhjaline riigikaitse 

(Tartu Ülikooli aula)

Väitlusjuht: Mag. iur. Mari-Liis Põder-Korjagina, õiguse Fondi esimees, Eesti Reservohvitseride Kogu juristide sektsiooni esimees

9.30–11.00

MA Jonatan Vseviov, kaitseministeeriumi kantsler

Eesti kaitselahend

Taavi Veskimägi, Eesti Kaitsetööstuse Liit

Kaitsetööstuse roll kaitsevalmiduse tagamisel

MD, PhD Tiit Meren, kirurg, Taastava Kirurgia Kliinik, Eesti Reservohvitseride Kogu

Kuidas vabatahtlik reservohvitser, töötades tervishoiumaastiku tsiviilsektoris, saab pakkuda Eesti laiapindsele riigikaitsele lisavõimekust

Julgeolek IV. Haldusmenetluse ja süüteomenetluse piirid julgeoleku kontekstis

(Tartu Ülikooli aula)

Väitlusjuht: Inna Ombler, riigiprokurör

11.30–13.00

LLM Norman Aas, justiitsministeeriumi kantsler

Avaliku korra preventiivne ja repressiivne kaitse – õiguspoliitiline perspektiiv

Kristjan Siigur, Tallinna halduskohtu esimees

Vaadates vaatajaid: varjatud teabehange kui igaühe õiguste kaitse viis ning selle kontrollimehhanismid

Mag. iur. Martin Triipan, Raidla Ellex advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner

Julgeolekuasutuste poolt teabe kogumine ja kasutamine. Õiguste kaitse elastsus ja selle piirid

Jagamismajandus I. Jagamismajandus kui ettevõtluse tulevik

(Dorpati konverentsikeskus)

Väitlusjuht: Juhan Lepassaar, Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi kabinetiülem

9.30–11.00

LLM Kilvar Kessler, finantsinspektsiooni juhatuse esimees 

Jagamismajandus finantssektoris: kas vana lugu uues kuues?

Andres Sooniste, tarbijakaitseameti peadirektor 

Jaga ja vastuta?

Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler

Maksud ja jagamismajandus: kas täielik selgus vs. midagi ei jaga?

Kaidi Ruusalepp, Funderbeami asutaja ja juht, Tallinna börsi endine juht, digitaalallkirja seaduse üks autoritest

Häkkides paragrahve. Jagamismajandaja teekond

Jagamismajandus II. Jagamisteenuse osalised, nende õigused ja kohustused

Dorpati konverentsikeskus)

Väitlusjuht: Küllike Jürimäe, Euroopa Kohtu kohtunik

11.30–13.00

Karin Sein, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor, eraõiguse osakonna juhataja asetäitja 

Müüja, platvormipidaja ja tarbija vahelised õigussuhted ja neile kohaldatav õigus

Urmas Volens, Tartu Ülikooli tsiviilprotsessi dotsent, advokaadibüroo Nove vandeadvokaat ja partner 

Ühisrahastus: lepinguliste suhete mudelid, tagatised, riskid

Villu Kõve, riigikohtunik, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse dotsent

Kellelt, kus ja kuidas midagi nõuda, kui jagatud või vahendatud kaup või teenus ootustele ei vasta või kui vahendatud laenu ei tagastata?

Rahvusvaheline õigus III. Rahvusvahelise õiguse areng ja küberruum

(Dorpati konverentsikeskus)

Väitlusjuht: Peter Pedak, välisministeeriumi rahvusvahelise õiguse büroo direktor

9.30–11.00

Erki Kodar, kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler

Riiklik julgeolek, küberruum ja rahvusvaheline õigus – kas ühilduvad või ühildamatud mõisted?

Dr Katrin Nyman-Metcalf, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi tehnoloogiaõiguse õppetooli juhataja, professor, e-Riigi Akadeemia uuringute juht 

Küberruumi kasutamine rahumeelsetel eesmärkidel: mida õppida kosmosest?

Dr. iur. Eneken Tikk-Ringas, Rahvusvahelise Strateegiauuringute Instituudi (International Institute for Strategic Studies) teadur, Tartu Ülikooli IT-õiguse külalislektor

Kuidas on tehnoloogia areng mõjutanud riikide suhteid ja rahvusvahelise õiguse kohaldamist?

Liis Vihul, NATO küberkaitsekoostöö keskuse teadur

Rahvusvahelise õiguse kohaldamine küberrünnetele. «Tallinna käsiraamatu» olulisimad järeldused

Rahvusvaheline õigus IV. Inimõiguste universaalsuse teoreetilised ja praktilised proovikivid

(Dorpati konverentsikeskus)

Väitlusjuht: Dr. iur. Mart Susi, Tallinna Ülikooli inimõiguste dotsent

11.30–13.00

Mari Amos, ÜRO piinamisvastase alamkomitee liige

Keskkonna mõju inimõiguste tagamise hindamisele

PhD  Merilin Kiviorg, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse vanemteadur

Narratiivi muutus: kas inimõigused teelahkmel?

Peeter Roosma, riigikohtunik

Institutsionaalne mitmekesisus inimõiguste universaalsuse teenistuses?

Dr. iur. Mart Susi, Tallinna Ülikooli inimõiguste dotsent

Kas inimõiguste ajajärk on lõppemas?

Lõppistung. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti õigus: kas monoloog või dialoog?

(Dorpati konverentsikeskus)

Väitlusjuht: Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, teise sektsiooni asepresident, Tartu Ülikooli külalisprofessor 

14.05–14.50   Guido Raimondi, Euroopa Inimõiguste Kohtu president

 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite õiguslik väärtus

Järgnevas poodiumdiskussioonis osalevad: Maris Kuurberg, Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus; Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, teise sektsiooni asepresident, Tartu Ülikooli külalisprofessor; Andres Herkel, riigikogu liige; Priit Pikamäe, riigikohtu esimees; Guido Raimondi, Euroopa Inimõiguste Kohtu president; Hannes Vallikivi, advokatuuri esimees

Käsitletavad teemad:

Eesti peale esitatud kaebused Euroopa Inimõiguste Kohtus. Mis on olnud läbi aegade kõige populaarsemad teemad ja millistes küsimustes on leitud kõige rohkem rikkumisi? Kuidas täidesaatev võim rakendab oma igapäevases tegevuses Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid? Kuidas Eesti kohta tehtud otsuseid täidetakse? (Maris Kuurberg)

Kas ja kuidas ning millised Eesti kohta tehtud lahendid on mõjutanud Euroopa Inimõiguste Kohtu üldist praktikat? Kuidas kajastuvad Eesti inimene, tema õigused ja probleemid üleeuroopalises kontekstis? (Julia Laffranque)

Kuivõrd toetutakse riigisiseses kohtumenetluses ja lahendites Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale? Millised on Eesti kohtunike lootused ja ootused koostööle Euroopa Inimõiguste Kohtuga? (Priit Pikamäe)

Millised on Euroopa Inimõiguste Kohtu tulevikuväljavaated? Kuidas näeb praktikas välja lähimuse põhimõtte ja kaalutlusõiguse kohaldamine? (Guido Raimondi)

Millisena paistab Euroopa Inimõiguste Kohus kaebajatele ja nende esindajatele: kas ligipääsmatu kindluse või Euroopa südametunnistuse ja viimase lootusena? (Hannes Vallikivi)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles