Kurjategijad sooritasid tänavu üheksa kuuga koos katse staadiumisse jäänud süütegudega 33 tapmist ja mõrva ehk mulluse sama perioodiga võrreldes kuue võrra enam, selgub justiitsministeeriumi esialgsetest andmetest.
Üheksa kuuga sooritasid kurjategijad 33 tapmist ja mõrva
11. oktoober 2016, 19:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel viie kuu möödumisel oli tapmisi ja mõrvu 12, siis juuni tõi sellele olulist lisa, paisutades arvu 20-ni. Juulis seevastu tapmisi ja mõrvu polnud, augustis oli neid aga seitse ning septembris kuus.
Mullu oli esimesel üheksal kuul koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega 27 tapmist ja mõrva. Samas on varasemate aastatega võrreldes toimunud suur langus. Nii oli 2014. aastal üheksa kuuga 41, 2013. aastal 43 ja 2012. aastal koguni 59 tapmist ja mõrva.
Kogu möödunud aasta jooksul kaotas kuritegude tagajärjel elu 40 inimest, mis on kõigi aegade väikseim tulemus. Koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega oli mullu 38 tapmist ja 12 mõrva, milles kaotas elu 40 inimest. Aasta varem oli tapmisi 42 ja mõrvu 13 ning elu kaotanuid 42, selgub justiitsministeeriumi andmetest.
Tapmisi ja mõrvu oli 2013. aasta jooksul kokku 62 ning neis kaotas elu 52 inimest. 2012. aastal oli tapmisi ja mõrvu kokku 80 ja hukkunuid 64, 2011. aastal olid need näitajad vastavalt 100 ja 65.
Näiteks 2005. aastal oli Eestis koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega 137 tapmist ja 19 mõrva, milles kaotas elu 123 inimest.