Tartus hukkus mullu novembris ülekäigurajal vilkuriga, kuid sireenita sõitnud politseiautolt löögi saanud mees, kuid süüdi on justkui tema ise, vahendas ETV saade «Pealtnägija». Omaste sõnul peaks kaaluma, et politsei kasutaks rohkem sireeni, sealhulgas ka öösel.
Ööl, mil juhtus traagiline õnnetus, sai politsei kaks väljakutset, teine neist oli kõrgeim ehk politsei keeles Charlie-väljakutse ning neile reageerisid kõrvalistujana 44-aastane Einar ja autojuhina 25-aastane Igor, kusjuures oli Igor oma kolmeaastase karjääri jooksul jõudnud alarmsõiduki roolis teha kolm avariid, millest kaks olid seotud kihutamisega.
Politseinikud panid Volkswageni bussil tööle küll vilkurid, aga mitte sireeni ehk masin sõitis 120-kilomeetrise tunnikiirusega kesklinna suunas vaikselt.
Samal ajal jalutasid peolt koju Rain ja tema sõber Henri ning kuigi vaid mõni hetk hiljem politseiautolt löögi saanud Rain oleks võinud minna teist teed, otsustas ta sõpra saata - Henri sõnul nägid nad teed ületades neile lähenevat masinat, aga ei märganud vilkureid ega saanud aru suurest kiirusest.
Uurimist juhtinud prokuröri sõnul polnud juriidiliselt millestki kinni hakata, algul lõpetas asja Lõuna prokuratuur ja pärast vanemate protesti, 1. septembril ka riigiprokuratuur ning kokkuvõttes on riigi seisukoht, et noormehed ilmusid ülekäigurajale nii järsku, et Igoril polnud võimalik otsasõitu vältida ning eelnevad avariid ja sireenita sõitmine ei mängi siinjuures prokuröride sõnul mingit rolli.
Raini lähedaste eesmärk pole, et Igor vangi pandaks, küll aga tuleks nende sõnul üle vaadata alarmsõitude ja sireeni kasutamise kord, samuti märkisid nad, et palju küsimärke oleks olemata, kui politseibussi pardakaamera oleks töötanud.
Lõuna prefektuuri prefekt Tarmo Kohv:
Täpsustades sama patrullekipaaži osalusel juhtunud varasemaid õnnetusi, siis ühel juhul sattus patrull liiklusõnnetusse 2015. aasta aprillis, kui oli tõendusliku alkomeetriga teel joobes juhi tabanud patrulli juurde. Ristmikule lähenedes püüdis politseisõiduk sireeni ja vilkuritega ristmikku ületada ning umbes 30 km/h liikudes teha möödasõitu veokist, kuid kuna veok oli samal ajal juba vasakpööret tegemas, toimus kahe masina kokkupõrge. Sõidukid said mõlke, inimesed viga ei saanud.
Aasta varem aprillis oli sama patrull alarmsõidul väljakutsele, kus teatati kraavis lebavast arvatavalt raskes joobes inimesest. Teel abivajajani sõitis patrull ringristmikule, kus ees liikunud autole otsasõidu vältimiseks otsustas patrull keerata teelt välja. Kahjustada sai politseisõiduki põrkeraud.
Meelevaldne on neid juhtumeid siduda traagilise õnnetusega Riia mäel ning ei siis ega nüüd tagantjärele anna need alust alarmsõidukijuhti ametist vabastada. Taolisel juhul tuleks alarmsõit keelata ning liiklusest kõrvaldada kõik juhid, kes on 2000 või enamgi tundi aastas autoroolis olnuna osalenud mõneski kergema tagajärjega liiklusõnnetuses.
Kinnitan, et pärast novembrikuist traagilist õnnetust on alarmsõiduki juhtidele soovitatud kasutada alarmsõidul lisaks vilkuritele ka sireeni senisest enam ja seda ka öisel ajal, kuid lõplik otsus arvestades väljakutse täpseid asjaolusid jääb alarmsõiduki roolis oleva ametniku langetada.