Sotsiaaldemokraatliku Erakonna endise esimehe, praegu riigikokku kuuluva Sven Mikseri sõnul on Keskerakonna juhiks kandideeriva Jüri Ratase öeldus, mille kohaselt otsib osa Reformierakonnast Keskerakonnaga võimaliku koalitsiooni loomiseks kontakti, nimetades valitsusvahetuse eelduseks mõlema erakonna juhivahetuse, oma loogika ja seetõttu tasub kahe erakonna võimaliku lähenemise osas silmad-kõrvad lahti hoida.
Ratas ütles eile pressikonverentsil, et ei ole mingi saladus, et väga suur ja väga mõjukas osa Reformierakonnast räägib juba üsna avalikult ja pikalt juttu sellest, kas Keskerakonnaga on võimalik teha koalitsiooni. Ratase sõnul on jutt läinud mingil hetkel ka nii kaugele, et Reformierakond räägib võimalikust koalitsiooni moodustamisest juhul, kui Reformierakond vahetab oma liidrit. «Nii et mulle tundub, et jõujooned võib-olla Reformierakonnas on muutumas või muutunud,» ütles Ratas eilsel pressikonverentsil.
Mikseri sõnul pärinebki Keskerakonna eilse topeltpressikonverentsi kõige tähelepanuväärsem ütelus Rataselt, kes kinnitas, et mõjukas osa Reformierakonna juhtkonnast otsivat juba pikemat aega kontakti Keskerakonnaga, kompamaks ühise valitsuskoalitsiooni loomise võimalikkust. «Ratase kandideerimisotsuse valguses jäi piisava tähelepanuta selle lause teine pool: ühisvalitsuse loomisest kõneldavat alles pärast seda, kui mõlemad osapooled on välja vahetanud oma senise liidri,» kirjutas Mikser täna Facebookis.
Ta märkis, et jätab hetkeks kõrvale selle, kui palju on Ratase jutus fakte ja kui palju soovmõtlemist, ning leidis, et igal juhul on selles jutus loogikat, sest praeguses dünaamilises sisepoliitilises olukorras ei taha keegi maha magada ühtegi potentsiaalselt avanevat võimalust. «Tavatu oleks aga see, kui kaks suurimat parlamendierakonda peaksid võimukonsultatsioone oma formaalsete esimeeste selja taga, võttes lähte-eelduseks seesmise võimuvahetuse. Ent seegi oleks ootamatu vaid esmapilgul,» kirjutas ta.
Mikseri sõnul on Keskerakonna liidrivahetuse protsess juba alanud ning see jõuab 5. novembril kõigi eelduste kohaselt loomuliku lõpuni. «Rahulolematuse kasvu ja Savisaare lojalistide arvu järkjärgulist kahanemist on igaüks saanud reaalajas jälgida. Reformierakonna sisepingete kuhjumist on seni saanud hinnata eelkõige kaudsete tõendite põhjal. Aga rahulolematust Rõivasega reformierakondlaste ridades ei ole täna enam võimalik eitada,» märkis ta.
Lisaks mitmete üksikliikmete rahuldamata võimuambitsioonidele on sellel rahulolematusel tema sõnul ka üks objektiivsem põhjus: esimest korda viimase pea 20 aasta jooksul on Reformierakond minetanud võime suunata ja kontrollida Eesti poliitilist agendat. «See aga ei tulene niivõrd ülejäänud poliitmaastiku orkestreeritud vastutegevusest senisele hegemoonile, vaid asjaolust, et Reformierakond (ja seeläbi kogu valitsus) on tugevasti alajuhitud. Juhtimine näib üha enam toimuvat põhimõttel «kick the can down the road». Probleeme ei lahendata, neid lüüakse varbaga teed mööda edasi, kõnnitakse järele ja lüüakse uuesti, lootes, et olukord lõpuks ennast kuidagi ise ära lahendab,» kirjutas Mikser.
Tema sõnul sai see juhtimisprobleem avalikkusele ja konkurentidele eriti ilmseks lõppenud presidendivalimiste käigus. «Võib liialdamata öelda, et kunagi varem Eesti poliitika lähiajaloos ei ole nii suurt võiduseisu nii täielikult maha mängitud. Ja asi ei ole isegi selles, et Siim Kallasest või Marina Kaljurannast ei saanud presidenti. Nagu öeldakse, it's not just about winning or losing, it's about how you play the game,» märkis ta ja lisas, et isegi kui Reformierakonnal puudus võimalus valimisi võita, olnuks neil ometi mitmeid võimalusi tüürida asi vastuvõetava lõpptulemuseni iseennast tarbetult vigastamata.
«Ühe võimalusena võinuks peaminister oma erakonnakaaslastele öelda umbes nii: ma mõistan teie ambitsioone, aga valitsuse stabiilsuse huvides ei saa Reformierakond sel korral presidenditooli suunas pürgida. Eesti parlamentaarses demokraatias on Stenbocki maja ja valitsuskoalitsiooni tervis meile olulisemad. Meie ülesanne on olla selles protsessis eelkõige facilitator, see, kes julgustab ülejäänud osapooli leidma ühiskandidaati ning jälgib ise vaid seda, et too kandidaat ei oleks meie seisukohalt täiesti vastuvõetamatu,» kirjutas Mikser.
Tema sõnul ei saa öelda, et peaminister Taavi Rõivasele poleks nõu antud just niimoodi talitada – sellist nõu andis kas või erakonna eelmine esimees Andrus Ansip. «Paraku ei võtnud Rõivas teda kuulda. Võimalik, et ta arvas end ise paremini teadvat, ent võib ka olla, et tal polnud lihtsalt piisavalt jõudu, et kandideerida soovijate ambitsioone erakonna kui terviku huvides ohjata,» märkis ta.
Mikseri sõnul oli peaministril veel üks võimalus püüda protsess oma kontrolli alla saada: selleks olnuks vaja koondada erakond piisavalt vara ühise kandidaadi taha ja lõpetada rivaalitsevate tiibade hävitustöö. Tema sõnul oleks see veel kevadel olnud igati võimalik.
«Piisanuks vaid sellest, et öelda välisminister Kaljurannale umbes sedasi: saa aru, Marina, ma toetan sind, aga kui Siim tahab kandideerida, siis peab ta seda saama. Sa ei ole veel erakonna liigegi. Astu parteisse, kandideeri riigikogu valimistel, kogu erakonnasisest kapitali ja siis tuleb viie aasta pärast sinu kord. Siim on siiski erakonna looja. Kui Ernesaks elab ja tahab laulupeo lõpul «Mu isamaad» ise juhatada, siis peab ta seda saama, isegi kui keegi teine usub, et on objektiivselt paremas vormis,» kirjutas Mikser.
Ta lisas, et muidugi ei taganuks ka ühe kandidaadi taha koondumine reformierakondlastele presidendivalimistel võitu, aga vähemalt oleks ära hoitud näotu sisetüli ja näidatud väljapoole, et protsessi juhitakse.
Nüüd aga lasti protsessil kulgeda tema sõnul isevooluteed. «See kulgeski, ja jõudis kõigele vaatamata mingi tulemuseni. Ent isegi kui Reformierakonna juht püüab teha nägu, et on lõpplahendusega rahul, ei muuda see asjaolu, et ta kaotas otsustaval hetkel kontrolli toimuva üle. Ja nagu öeldakse: it's not just about winning or losing, it's about where you place the blame,» kirjutas Mikser.
Tema sõnul on Kallase toetajad veendunud, et neil olnuks võimalus võita, kui erakond oleks neid piisavalt toetanud, Kaljuranna jüngrid on aga veendunud, et Kadriorg olnuks nende, kui omad ei oleks neid reetnud. «Ja need erakondlased, kes ses lahingus pooli ei võtnud, leiavad, et erakonna teovõimele on tekitatud tarbetut kahju ja kontroll riigis toimuva üle libiseb käest. Ning vastutus toimunu eest kerkib mõistagi pinnale, formaalse võimupüramiidi tippu,» nentis ta.
Mikser kirjutas sotsiaalmeedias, et ei tea, kas Ratase vihjatud kontaktid Keskerakonna ja Reformierakonna «printside-printsesside» vahel on tegelikkuses aset leidnud, ega tea sedagi, kas rahulolematuse tase Reformierakonna sees on piisav, et Rõivase tooli tõepoolest kõigutada.
«Istuva peaministri väljavahetamine omade poolt on oluliselt keerulisem ja riskantsem, kui liidrivahetus mõnes teises erakonnas. Aga ei saa salata, et Ratase vihjatud konstruktsioonis on oma poliitiline loogika ja seetõttu tasub kahe suure erakonna võimalikku lähenemise osas silmad-kõrvad lahti hoida,» märkis Mikser.
Tema postitusele vastas Facebookis Reformierakonna juhatuse liige, riigihalduse minister Arto Aas, kes märkis, et Ratase eilne etteaste ei olnud väga veenev. «See jutt «mõjukatest» reformierakondlastest on Savisaare vana plaat, mis pole reaalsust kunagi peegeldanud. Aga aitüma meie pärast muretsemast, Sven. Saame hakkama,» kirjutas Aas.
Reformierakonna esimees, peaminister Rõivas kommenteeris nädala eest Vikerraadios Keskerakonnas toimuvat võimuvõitlust ja ütles, et partei salongikõlblikkusest rääkimine ei tähenda, et keegi hakkaks võtma neid valitsusse. Tema sõnul puudub selleks ka vajadus, sest valitsus toimib hästi ja praegusel Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonil on kõik eeldused püsida kuni järgmiste riigikogu valimisteni 2019. aasta kevadel.
Rõivas viitas ka sellele, et järgmise aasta suvel saab Eestist Euroopa Liidu eesistujamaa, ning märkis, et juba seetõttu oleks erakordselt lühinägelik korraldada poliitilisi intriige. «Ei sotsidel ega IRLil ja kindlasti mitte Reformierakonnal sellist ambitsiooni pole, et lambist hakata valitsust lõhkuma,» kinnitas ta raadiosaates.
Küsimusele, kas ta tunnetas presidendivalimiste käigus, et tema tool kõigub, vastas Rõivas, et Reformierakond on peaministri erakond, partei on võitnud riigikogu valimised, erakonna esimees on valitud väga suure mandaadiga partei etteotsa ja on saanud valimistel isiklikult ligi 16 000 häält ning sellises olukorras on päris keeruline ette kujutada, et mõne taolise teema pärast hakkab erakonna juhi tool kõikuma. «Ei ole hetkekski isegi tuuleiili olnud selles suunas ja kohati on lausa naljakas lugeda, kust sellist asja saab võtta,» ütles ta.