Naiste varjupaiga juhataja: vägivallatsejate nimed võiksid olla avalikud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
14. oktoober 2016 11:36
Vägivald. Pilt on illustratiivne. | FOTO: Tairo Lutter

Tartu naiste varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagan leiab, et kohtulikult karistatud naistepeksjate nimed võiks kanda avalikku registrisse, sest nii on võimalik ära hoida ja kaitsta võimalikke tulevasi ohvreid.

«Vägivallatsejate nimed võiksid olla avalikud. See annaks võimaluse ära hoida järgmise naise ja ka laste vägivalla ohvriks langemise,» ütles Tsopp-Pagan. Samal nõul on tema kinnitusel ka varjupaiga juhtiv sotsiaaltöötaja.

Tsopp-Pagan toonitas, et avalikku registrisse või nimekirja sattumise eeltingimuseks peab loomulikult olema täielik kindlus, et tegemist on isikuga, kes vägivallatseb süstemaatiliselt ja kes on selle eest kohtus karistada saanud.

Tema sõnul on praegu vägivallaohvrite seas valdavaks valehäbi, kardetakse ümbritsevate inimeste arvamust ja lahkumisega seotud sotsiaalseid tagajärgi. «Ühiskonnale peaks andma selge sõnumi, et süstemaatilise vägivalla puhul on süüdi vägivallatseja, mitte naine ja lapsed,» rõhutas ta.

Tsopp-Pagani hinnangul peaksid süstemaatilisele vägivallatsejale ka karistused praegusest karmimad olema. Ta tõi näiteks viimati meediasse jõudnud kohtuasja, kus kahe ja poole aasta vältel oma naist peksnud mees pääses tingimisi karistusega.

Selliste vägivallatsejate puhul töötaks varjupaiga juhataja sõnul kombinatsioon lühikesest šokivangistusest ja hilisemast lähenemiskeelust, millele lisanduks raskematel juhtudel jalavõru, et pere saaks end turvalisemalt tunda.

Ta viitas justiitsministeeriumi uuringule, mille kohaselt registreeriti mullu kokku 261 lähenemiskeelu rikkumist ja neist koguni 63 protsenti pani toime üks mees. «Ohvri perekonna turvalisusest antud olukorras ei saa ilmselt juttu olla,» märkis Tsopp-Pagan.

«Samuti on täiesti kindel ja pikalt räägitud teema see, et vägivallatsejate jaoks peaksid olema vastavad programmid, kuhu neid suunata oma probleemiga tegelema. Sellised programmid on olemas Soomes ja osavõtt neist on vabatahtlik. Kuna tegemist on püsiva programmiga, on neil probleemi uuesti tekkimisel alati võimalik gruppi tagasi minna ja endaga tööd teha,» kirjeldas ta, lisades, et paraku ei ole Eesti selleks raha leidnud.

Justiitsministeerium ettepanekut ei toeta

Hiljuti meediasse jõudnud juhtum, kus 27aastane Pärnu mees Jaan peksis kahe ja poole aasta vältel jõhkralt oma elukaaslast, ka ajal, kui naine oli lapseootel, sai meedias palju vastukaja, kuna kohtu määratud karistus tundus olevat liialt leebe.

Pärnu maakohus mõistis talle möödunud reedel poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse. Hiljem küll selgus, et vägivallatseja pääses niivõrd kerge karistusega ohvri enda soovil.

Postimehe arvamusloos «Toomas Randlo: teeme naistepeksjate nimed avalikuks» käis autor Pärnu Postimehes kajastatud peksujuhtumi valguses välja ettepaneku panna lähisuhtevägivalla eest kohtus karistatud isikud veel lisaks avalikku häbiposti.

Samuti arvas Postimehe otsestuudios käinud kirjanik Sass Henno, et vägivallatsejate nimed tuleks igal juhul avalikustada, kuna avalik kuvand läheb sellistele inimestele korda.

Justiitsminister Urmas Reinsalu aga ei toeta ettepanekut lisada perevägivallatsejad n-ö avalikku häbiposti, kuna selline avalik register tooks paratamatult kaasa ohvrite häbimärgistamise ning võib ka vähendada perevägivallast teatamist.

Reinsalu selgitas, et selline nimekiri kahjustaks perevägivalla ohvreid, nii naisi, lapsi kui ka harvadel juhtudel mehi.

«Perevägivalla kuriteo spetsiifikast lähtuvalt ei ole üldjuhul kurjategija identifitseerimine ilma kannatanu ja tema laste identifitseerimiseta võimalik. Seega tooks avalik register paratamatult kaasa ohvrite häbimärgistamise,» nentis Reinsalu. Lisaks võib see tema hinnangul vähendada perevägivallast teatamist.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL