Reformierakonna aseesimees, siseminister Hanno Pevkur ütles, et kui erakonna auesimees, presidendivalimiste käigus pettunud Siim Kallas soovib naasta aktiivsesse poliitikasse, on ta teretulnud seda tegema ning osalema Reformierakonna ridades ka järgmistel valimistel.
Pevkur ütles Postimehele, et kui Reformierakonna asutanud Kallas soovib aktiivsesse poliitikasse tagasi tulla, siis on tal selleks alati võimalus. Tema sõnul toetas erakond Kallast nii 2014. aastal, mil tal oli võimalus saada peaministriks, kui ka tänavustel presidendivalimistel. «Selles mõttes Siim Kallas teab väga hästi, et kui tal on mingeid ambitsioone poliitikas, siis see sõltub eelkõige temast endast,» ütles Pevkur.
Kui Kallas ise ei välistanud Äripäevale antud intervjuus ka uue erakonna asutamist, siis Pevkur pidas mõistlikumaks, kui Kallas jätkaks soovi korral oma poliitilist tegevust ikkagi Reformierakonna ridades. «Kui Siim Kallas soovib tulla poliitikasse tagasi, siis loomulikult on esimene ja mõistlik tee see, et me teeme seda koos,» lausus Pevkur.
Ta lisas, et kõigil, kel on erinevaid ideid, on võimalik kaasa lüüa näiteks erakonna programmi kujundamises tulevasteks valimisteks. «Seda, millisena me järgmistele valimistele läheme, järgmised aastad näitavad, aga fakt on see, et Reformierakond liberaalse erakonnana seisab väga tugevalt jätkuvalt majandusvabaduse ja inimeste heaolu eest ja ma usun, et seda soovib ka Siim Kallas,» kinnitas Pevkur.
Kallas nimetas Äripäevas edasiste otsuste tegemisel võtmekohaks seda, kuidas Reformierakond edasi liigub ja kas tunnistatakse suuri lahkhelisid erakonna sees või mitte. Pevkur leidis, et lahkhelide asemel on erakonnas erinevad arvamused, kusjuures probleem oleks tema hinnangul just nende puudumine.
«On selge, et kui erakonnas on 12 000 inimest, siis on ka erinevad arvamused ja see on muuseas üks edasimineku võtmeid. Kui on erinevad arvamused, siis suure tõenäosusega leitakse just nimelt parim lahendus, kuidas edasi minna,» ütles ta.
Reformierakonna aseesimees, välisminister Jürgen Ligi ütles Postimehele, et ei tea, miks peaks välja mõtlema mingeid vastuolusid, kui erakonnas on koostöövaim kindlalt parem kui parlandierakondades üldiselt või Reformierakonnas näiteks 15 aastat tagasi, liikmete kaasatus on hoopis teisel tasemel, organisatsioon on selleks olemas ja ka positsioon oma programmide ellu viimiseks hoopis parem.
«Kui praegu mingeid suuri pingeid otsida – alati eksisteerivaid võimalustest suuremaid isiklikke ambitsioone kõrvale jättes –, siis Siimu eelistamine presidendikandidaadina oli osale liikmetest pettumus. Kuid erakond leppis selleski lõpuks kokku, et hääli mitte killustada. Siim võeti mäletatavasti omaks ka peaministrikandiaadina,» märkis Ligi Postimehele antud kirjalikus kommentaaris.