Video: Terrase sõnul saavutatakse ajateenijate hulga kasvatamine higi ja vaevaga

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
14. oktoober 2016 15:07

Värskest riigikaitse arengukavast selgub muuseas, et järgmise kümnendi jooksul tõuseb 3200 noore asemel uueks aastaseks alampiiriks 4000 ajateenijat. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul ei ole selle eesmärgi saavutamine kindlasti lihtne.

«See saavutatakse raske töö, higi ja vaevaga, sest lihtne see ei ole,» ütles Terras Postimehe videointervjuus. «Noorte arv kahaneb, aga meie eesmärk on viia ajateenistuses osalus kõrgemaks kui 50 protsenti. Täna on see madalam,» rääkis Terras.

«Tahame, et kõik, kes soovivad, saavad igal juhul kaitseteenistuses olla, ja ka kõik need, kellel on kohustus,» lisas ta.

Samuti loob riik järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse. Terrase sõnul on selle ülesandeks kontrollida, kaitsta ja juhtida kogu küberruumis toimuvat. See tähendab, et küberväejuhatus tegeleb kõikide sidelahenduste, infosüsteemide ja füüsiliste töökohtadega ning vajadusel ka aktiivse kaitse ehk ründetegevusega.

Terrase sõnul püüab Eesti järgnevatel aastatel rohkem rõhku panna õhu- ja merekaitsele, et täita n-ö võimelünki. «Meie kogu kontseptsioon on üles ehitatud sellele, et me teeme mingeid võimeid ise ja siis on mingid võimed, mida me ei suuda teha. Praegu Ämari õhubaasis toimuv lennutegevus on üks näide sellest, et on mingeid asju, mida liitlased meiega koostöös teevad. Varsti siia saabuv pataljoni lahingugrupp on teine näide sellest võimest, mille tegemine meile endale oleks suhteliselt raske,» rääkis ta.

Hanso: me ei ole arengukavasse sisse kirjutanud unistusi

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul keskendub uus riigikaitse arengukava maaväe tugevdamisele ning keskmaa õhtutõrjesüsteemide hankimine ei ole järgmise kümne aasta jooksul Eesti jaoks prioriteet.

«Kui me esitame oma pikaajalisi kaitseväe arenguplaane, nagu seda on riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026, siis me peame olema realistlikud,» ütles Hanso BNS-ile. «Täna võime öelda, et keskmaa õhutõrje hankimine ei ole Eesti rahalisi võimekust arvestades realistlik.»

Hanso nentis, et Läti ja Leedu on viimasel ajal tõepoolest rääkinud keskmaa õhutõrjevõime väljaarendamisest, sealhulgas ka selle ühisest arendamisest. «Soovin neile edu selle võime väga väikeses osas väljaarendamisel,» sõnas Hanso. «Meie ponnistused keskenduvad jätkuvalt maaväe väljaarendamisele.»

«Me ei ole arengukavasse sisse kirjutanud unistusi, me ei loo pabertiigreid,» ütles minister.

Hanso sõnul tähendab minimaalse keskmaa õhutõrjevõime saavutamine 12 seadeldise ning kokku 24 raketi hankimist. «See tähendaks Eesti puhul kaitsekulutuste taseme tõusmist 0,2 protsendi võrra,» märkis Hanso ja lisas, et sel juhul oleks võimalik kaitsta kahte piirkonda või kahte objekti.

«Me peame eelistama seda, mis on tehtav ja meile oluline. Keskmaa õhutõrjevõime arendamine seda järgmise kümne aasta jooksul ei ole,» ütles Hanso.

Leedu plaanib kulutada Norra ja USA keskmaa õhutõrjesüsteemide ostmiseks üle saja miljoni euro. Õhutõrjesüsteemidega varustatakse Leedu kaitseväe kaks patareid. Mõlemad patareid saavad stardiseadeldised, tulekontrollikeskuse ja radari. Leedu kaitseministeerium alustas Norraga õhutõrjesüsteemide NASAMS ostmiseks kõnelusi tänavu mais.

Postimees kirjutas täna, et riik loob järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse, soetab liikursuurtükid ja kasvatab hüppeliselt ajateenijate hulka. Palju kirgi kütnud plaan Eestile tankid osta on aga esialgu ootele pandud.

Loe lisaks:

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL