Eesti demineerijad leidsid Lätist 80 lõhkeha

Katriin Tralla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demineerija
Demineerija Foto: SCANPIX

Täna lõppes Lätis kümnepäevane rahvusvaheline demineerijate õppus Detonaator 2016, kus osalenud kuus Eesti kaitseväelast tegid kahjutuks 80 lõhkekeha.

Õppuse eesmärk oli teha ohutuks endisel lahingumoonalao territooriumil leiduvad lõhkekehad ning harjutada koostegutsemist teiste riikide demineerijatega.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni demineerimiskeskuse ülema leitnant Karmo Saare sõnul annab sellisel territooriumil tegutsemine väga häid praktilisi kogemusi. «Meie meeste peamine ülesanne on muuta elu ohutumaks, tehes kahjutuks lõhkekehi nii Eestis kui ka teistes riikides,» ütles leitnant Saar.

Saare sõnul aitab Lätis peetud õppus kaitseväelastel valmistuda ka Afganistani jätkumissiooniks, kus kaitseväe demineerijatel tuleb tegeleda nii terroristide valmistatud kui nõukogude armeest maha jäänud lõhkekehadega.

Õppusel osales üle 140 kaitseväelase Lätist, Taanist, Eestist, Leedust, Luksemburgist, Norrast, Saksamaalt, Belgiast ning Rootsist. Samuti osalesid vaatlejatena Sloveenia, Ukraina, Kanada ja Ungari esindajad. Kokku leiti 7-hektariliselt maa-alalt ligi 1000 lõhkekeha. Õppus toimus Lätis endisel lahingumoonalao territooriumil Cekules, mis oli kasutusel aastatel 1920-1995.

Algselt Läti kaitseväe jaoks ehitatud lao territooriumi on lisaks lätlastele kasutanud nii Saksamaa kui Nõukogude Liit. Teise maailmasõja ajal lasti toona sakslaste laskemoonalaona kasutusel olnud kompleks partisanide poolt õhku, mille tulemusena paiskus lõhkemata lahingumoon laiali. Peale sõda kasutas sakslaste puhastatud ja taastatud kompleksi edasi Nõukogude armee.

Ladude territooriumi puhastamine algas 1994. aastal, igal aastal leitakse ning neutraliseeritakse Cekules üle 1000 ühiku ohtlikku lahingmoona.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles