Ministeerium kinnisvaratehingute hindade avalikustamisest: tasub kaaluda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
17. oktoober 2016 16:47
Kristjan Gross soovis 2011. aastal uut portaali avades kinnisvaraturgu läbipaistvamaks muuta. | FOTO: Margus Ansu

Justiitsministeeriumi kinnitusel väärib kinnisvaratehingute andmete suurema avalikustamise teema diskussiooni ning kui suur osa ühiskonnast avalikustamist pooldab, siis tasub kaaluda õiguslikku muudatust.

Postimees kirjutas eelmisel nädalal, kuidas maaklerid on aastaid kogunud paroolikardina taga tegutsevasse portaali tehingud.ee aadressi täpsusega informatsiooni kinnisvaratehingute kohta. Sellest andmebaasist on võimalik teada saada, mis hinnaga ja millal on üks või teine korter aastate jooksul maha müüdud. Väärt info, kui poleks ühte «aga» – nii detailse info avalik levitamine on ebaseaduslik, kõige tipuks lekkis info kardetavasti riigile kuuluvast andmebaasist. Andmekaitse inspektsioon on alustanud menetlust ning täna on portaalile ligipääs piiratud.

Samal ajal tõstatas see kaasus küsimuse, miks kinnisvaratehingute täpsed hinnad Eestis n-ö salastatud on, kui paljudes teistes riikides on tegemist avaliku informatsiooniga ning kinnisvarastatistika ka selle võrra täpsem.

«Esmalt ütleme, et andmekaitse inspektsioon lähtub sellistes küsimustes kehtivast seadusest,» kommenteeris justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand tehingud.ee-ga seotud menetlust.

«Kindlasti on aga tegemist küsimusega, mis väärib arutamist ja tekkinud diskussiooni pinnalt analüüsimist, mis on meie õiguskeskkonnas avalikustamise plussid ja miinused ning ära tuleks kuulata ka huvigrupid. Juba praegu on meil avalik kinnistusraamat, kuid kui on näha, et valdav enamus ühiskonnast eelistab veel suuremat avalikustamist tehingute andmete osas, siis tasub õiguslikku muudatust kaaluda. Ministeerium toetab suunda, et avalikule teabele oleks tagatud juurdepääsu võimaldamine võrdsetel alustel,» ütles Härmand Postimehele .

«Ma ei arva, et see info peaks kindlasti saladuses olema. On riike, kus tehingusummad on avalikud. Võib-olla inimestel oleks ostu-müügitehinguid hoopis lihtsam teha, kui nad näeksid infot, mis hinnaga on tegelikult tehingud toimunud,» ütles Postimehele eelmisel nädalal Notarite Koja esimees Tarvo Puri.

«Mujal maailmas on tõesti suund suurema avatuse poole. Maa-amet analüüsib võimalusi ka meil tehinguandmete kasutamisega seotud seadusesätete muutmiseks. Seejuures on otsustava tähtsusega see, kas ja mil määral on Eesti ühiskond valmis selleks, et kõik kinnisvaratehingud oleksid avalikud. Näiteks müügihinna avalikustamine võib olla tundlik info, sest on seotud inimeste majanduslike huvidega,» lisas maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL