Lasteaednike liit: laste peal teibi kasutamine on taunimisväärne

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembris teipis Paide valla lasteaed-kooli sobitusrühma õpetaja autistlikul lapsel suu kinni, sest laps ei jäänud magama ja väidetavalt häiris ka rühmakaaslasi.
Septembris teipis Paide valla lasteaed-kooli sobitusrühma õpetaja autistlikul lapsel suu kinni, sest laps ei jäänud magama ja väidetavalt häiris ka rühmakaaslasi. Foto: Liis Treimann

Eesti Lasteaednike Liidu juhataja Liili Pille pidas äärmiselt taunimisväärseks hiljuti meediasse jõudnud juhtumeid, kus õpetajad on laste peal nende korrale kutsumiseks kasutanud teipi.

Tartu Postimees kirjutas ühest Tartu lasteaiast, kus õpetaja abi oli teipinud kinni teiste laste suhtes agressiivselt käitunud poisi sõrmed. Lasteaia direktor tunnistas juhtunut ning lisas, et on sel teemal õpetaja abiga tõsiselt vestelnud ja teinud talle suulise hoiatuse.

Direktori sõnul leidis teipimine nende lasteaias aset mõni aeg enne seda, kui üleriigilisse meediasse jõudis juhtum Järvamaalt Paide valla lasteaiast, kus õpetaja oli teipinud kinni väidetavalt teisi lapsi seganud autistliku lapse suu.

«Need juhtumid tulid mulle üllatusena,» tunnistas Liili Pille, et varem pole ta sellisest meetodist kuulnud. «See on kohe kindlasti väga taunimisväärne ja sellele pole õigustust,» märkis ta.

Pille sõnul tuleks lasteaedades igasugusest vägivallast hoiduda ja kasutada ainult sõnalisi meetodeid ja seda ka laste puhul, kellega on teinekord raske toime tulla.

«Meie taotleme siiski vägivallatut kasvatust,» ütles ta, «ja kindlasti ei saa lastekollektiivis kaasa minna sellega, kui osa lapsevanemaid ütleb, et tuleb kasutada vägivalda ehk hirm ja vits on need, mis kasvatavad - ka seda kuuleb tõesti väga palju -, kuid kellelgi lasteaias ei ole seda õigust vägivaldseid meetodeid kasutada».

Kui rääkida konkreetselt juhtumist, kus õpetaja abi teipis kinni agressiivselt käitunud poisi sõrmed, siis Pille sõnul saanuks olukorda ka teisiti lahendada. «Kõige olulisem on lapsega rääkida ja talle selgitada, miks ta ei tohi nii käituda, kuidas ta sellega teisi lapsi segab või neid halvasti tundma paneb,» möönis Pille.

Samuti peavad tema sõnul lasteaedades läbi mõeldud olema ka teised lahendused, näiteks eraldi ruum, kus laps saaks maha rahuneda ja kus saab talle teistsugust tegevust pakkuda, et käest läinud olukord taas kontrolli alla saada. Kui ka sellest ei piisa, tuleks juhtkonnalt abi paluda.

Praeguses olukorras, kus sellised juhtumid on juba päevavalgele tulnud, soovitab Pille need lasteaedades üheskoos läbi arutada ja rääkida üle, kuidas konfliktide korral käituda ja milliseid võtteid nende lahendamiseks kasutada.

Õpetajad peaksid ka lapsevanematele selgitama, milliseid sõnalisi meetodeid ja mõjutusviise nad laste korrale kutsumiseks kasutavad. «On ju arusaadav, et kui ühes rühmas saavad kokku lapsed väga erinevatest peredest, siis võib tekkida igasuguseid olukordi, mistõttu tuleks personalil ja lapsevanematel võtta kas või kord aastas see aeg ja rääkida kõikvõimalikud olukorrad läbi,» arutles Pille, toonitades, et kindlasti peaksid olema piirid ja reeglid omavahel kokku lepitud.

Tema sõnul võib hiljutiste teipimisjuhtumite põhjuseks olla see, et erihoolt vajavate lastega satuvad tegelema õpetajate abid, kellel pole piisavat pedagoogilist ettevalmistust ega piisavalt teadmisi keeruliste olukordadega toimetulekuks. 

Et laps vajab erihoolt, võib aga selguda alles lasteaias. «Laps ei tarvitse pikkade päevade ja suurte rühmadega toime tulla ning alles seal võib ilmneda, et lapsel on vajadused, mida lapsevanem pole kodus märganudki. Sellisel juhul tuleks võimalikult kiiresti välja selgitada põhjused, miks laps hakkama ei saa, ja teda aidata, paludes talle näiteks tugiisikut,» rääkis Pille.

Lasteaiakasvatajatel võiksid tema sõnul lisaks baaskoolitusele olla läbitud ka kõik täiendkoolitused, kui nende rühmas on erivajadustega lapsed, ning ära tuleks kasutada ka kõik tugiteenuste võimalused.

Samuti pidas ta oluliseks rõhutada, et täiskasvanud peaksid väga hoolikalt lastega suhtlema ja neile «ei» öeldes ka seda tõsiselt mõtlema ning tegema kõik selleks, et see sõna ka peaks, mitte seda lihtsalt jutu jätkuks õhku viskama. Ainult nii on võimalik laps ka tõesti kuulama panna. 

Loe lisaks:

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles