Väike Loksa kool teeb hoopis suurematele Tallinna koolidele ära

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
19. oktoober 2016 10:13
Eesti keele tund Kiltsi kooli neljandas klassis. | FOTO: Tairo Lutter

Koolijuhid ütlevad, et ehkki riigieksamite põhjal loodud uus näitaja «kooli panus õpilase arengusse» keskendub esmapilgul vaid kooli pingutustesse, ei tule ilma õpilase enda motivatsioonita häid tulemusi kuskilt.

Kui seni on koolide pingerida tehtud pelgalt riigieksamitulemuste põhjal, siis tänavu saab esmakordselt võrrelda ka seda, milline on olnud kooli panus õpilaste eksamitulemustesse. Panust mõõdetakse järgmistes õppeainetes: matemaatika, eesti keel ja eesti keel teise keelena.

Kooli panus eesti keeles
201420152016
Loksa Gümnaasium112

Loksa gümnaasiumis õpib noori, kelle koduseks keeleks on eesti keel ning ka neid, kes räägivad vene keelt. Mõlemat keelt kõnelevate abiturientide tulemused eesti keele või eesti keel teise keelena eksamil on parajalt muljetavaldavad. Nimelt mahub kool eesti keele riigieksami tulemuste võrdluses esimese kahekümne sekka.

Tõitoja: «kui eelmine aasta töötas meie gümnaasiumiõpilastest 20 protsenti ja sel aastal 30 protsenti, siis te võite ise arvata, kas nende motivatsioon on kasvanud või langenud.»

Eriliselt paistab kool aga silma oma panusega õpilaste edasijõudmisse. «Meil on pikad traditsioonid ja tugev aineõpetaja,» rääkis kooli õppealajuhataja Valvi Joaväli, «kuid kindlasti aitab ka see kaasa, et me õpetame neid gümnaasiumiastmes juba enamikes ainetes eesti keeles.»

Küll aga ei saa tema sõnul vähemoluliseks pidada teist poolt  – õpilaste enda motivatsiooni. Sel kevadel lõpetanud lennus oli õppealajuhataja sõnul mitu venekeelset abiturienti, kes kohe väga tahtsid eesti keelt selgeks saada. «Õpilane peab ikka motiveeritud olema, ilma selleta ei saa. Õpetaja üksi head tööd ei suuda teha.»

Kooli panus eesti keeles teise keelena
201420152016
Loksa Gümnaasium201

Tugev aineõpetaja, kellest Joaväli rääkis, on Loksa gümnaasiumi eesti keele õpetaja Urve Toompuu. Kusjuures, mõni aasta tagasi sai õpetaja Toompuu toonaselt peaminister Andrus Ansipilt ja siseminister Ken-Marti Vaherilt ka kodanikupäeva aumärgi. Tänavu veebruaris sai ta Loksa linna teenetemärgi.

Ka Tallinna Laagna Gümnaasiumis on üksjagu õpilasi, kelle koduseks keeleks on hoopis vene keel. Kui Loksa koolis on viimasel kahel aastal kooli panus olnud plussmärgiga, siis Tallinna koolis paistab pilt nukram – samal perioodil on õpilaste edasijõudmine eesti keeles olnud oodatust palju madalam.

Kooli panus eesti keeles
201420152016
Tallinna Laagna Gümnaasium0-2-2

Kooli direktor Mait Tõitoja tõdes, et õpimotivatsiooniga võiks õpilaste seas paremini olla. «Kui eelmine aasta töötas meie gümnaasiumiõpilastest 20 protsenti ja sel aastal 30 protsenti, siis te võite ise arvata, kas nende motivatsioon on kasvanud või langenud.»

Kokku on gümnaasiumiastmes 115 õpilast. «Kahjuks tundub, et tänapäeva elu on neile õpetanud, et mida rohkem sul on raha, seda rohkem on sul vabadust,» ütles ta. «Aga samas ei saa meie nende majandusliku olukorra vastu teps mitte astuda».

Tõitoja sõnul on kool asja parendamiseks üht-teist ette võtnud ning loodetavasti on juba sel kevadel veidi paremaid tulemusi oodata.

Kooli panus eesti keeles
201420152016
Märjamaa Gümnaasium212

«Ütleme ausalt, et meil on õpetajatega väga vedanud,» rõõmustas Märjamaa Gümnaasiumi direktor Andres Elmik. Nimelt on kool võrdselt Prantsuse lütseumiga eesti keele riigieksamil õpilaste edukusse üle Eesti kõige rohkem panustanud.

Ent ka Elmik rõhutab, et head tulemused saavad tulla vaid sümbioosis, kus panustavad nii õpilased kui õpetajad. Selleks, et õpetaja tehtud töö viiks noored edule, peavad õpilased ka ise õpihimulised olema.

Kuidas kooli panust hinnatakse?

Lühidalt öeldes tehakse iga gümnaasiumi kohta õpilaste põhikooli eksamitulemusi arvesse võttes prognoos, millised võiksid olla gümnaasiumi keskmised eksamitulemused. Ministeerium võtab prognoosi tehes arvesse õpilase sugu, vanust, kooli suurust, õppekeelt, kooli võimalust õpilasi valida ja kohaliku omavalitsuse arengu indeksit.

Kui kõik läheb prognoosi järgi, vastavad kooli eksamitulemused ootustele. Kui õpilased on ennustatust edukamad, tähendab see, et kooli lisandväärtus on suur, sest õpilastega tehakse tugevat tööd. Kui tulemused on prognoositust kehvemad, on põhjust kahtlustada vastupidist.

Ministeerium jagab koolid tulemuste põhjal viiepunktiskaalale (–2, –1, 0, 1, 2). Null näitab, et gümnaasium on panustanud õpilase edasijõudmisse ootuspäraselt. Nullist väiksem tulemus näitab oodatust väiksemat panust, nullist rohkem punkte näitab, et kool on teinud rohkem, kui võinuks arvata.

Vaata, kuidas läks teistel koolidelt SIIT.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL