Sotsiaalministeerium soovib muuta sotsiaalhoolekande seadust, et anda raske ja sügava puudega laste hoiuteenuse korraldamine vaid kohalikele omavalitsusele.
Raske ja sügava puudega laste hoidmisteenus läheb KOV-idele (2)
19. oktoober 2016, 18:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval valitsuse ette jõudva eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt lapsehoiuteenuse korraldamise üleandmist kohaliku omavalitsuse vastutusalasse ning riiklike vahendite eraldamist omavalitsustele raske ja sügava puudega laste abistamiseks, et leevendada selliste lastega perede hoolduskoormust. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt 1 miljon eurot.
Riik rahastab raske ja sügava puudega laste toetamist praegu osaliselt ja teeb seda maavalitsuste kaudu. Pärast seaduse muudatust hakkavad lapsehoiuteenuse korraldamisega tegelema ainult kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav lapsehoiuteenus hõlmab edaspidi ka raske ja sügava puudega lapsi sellise erisusega, et riik katab osaliselt puudest tuleneva rahastuse lisavajaduse.
Kooskõlas riigieelarve seadusega jagatakse riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid kohalikele omavalitsustele vastavalt teenust vajavate laste arvule. Rahastus tagatakse kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu.
2015. aasta 1. detsembri seisuga elas Eestis 7113 raske ja sügava puudega last, lapsehoiuteenust kasutas sihtrühmast 11 protsenti. Valitsus on seadnud eesmärgiks lapsehoiuteenuse parema kättesaadavuse, mis võimaldab enamatel vanematel naasta tööturule või jätkata töötamist.
Siseriikliku lapsendamise korraldamine antakse eelnõu kohaselt maamaavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse, et kõik lapsendamisega seotud toimingud oleksid koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Sellega seoses muudetakse lisaks sotsiaalhoolekande seadusele ka lastekaitseseadust, perekonnaseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
Eelnõuga kavandatud muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2017.