Riigikogu kiitis heaks ohvriabi seaduse muudatused

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
19. oktoober 2016 20:14
Vägivald. | FOTO: Marko Saarm, Ove Maidla / montaaž

Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil 70 poolthäälega heaks ohvriabi seaduse muutmise seaduse, millega korrastatakse ohvriabi valdkonda ja sätestatakse uus tugikeskuse teenus naistevastase vägivalla ohvritele.

Seaduses on kirjeldatud nõuded naiste tugikeskuse teenusele, mis hõlmab nii majutust kui erinevaid nõustamisi ning teenust hakkab edaspidi korraldama sotsiaalkindlustusamet, teatas riigikogu pressiteenistus. Samuti korrastatakse teenuste rahastamist, et need oleksid jätkusuutlikud ja kvaliteetsed.

Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seadusega tagatakse inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud lastele parem juurdepääs teenustele.

Inimkaubanduse ohvrite abistamisel on eesmärk anda ohvritele abi mitte ainult kriminaalmenetluse ajal, vaid ka piisaval ajal enne kriminaalmenetlust, võimaldades seeläbi tõhusamat kurjategijate vastutusele võtmist. Seksuaalselt väärkoheldud alaealiste osas on eesmärk tagada ohvritele abi enne kuriteoteate esitamist ning vajaduse korral ka pärast kriminaalmenetluse algatamata jätmist.

Aivar Kokk: riik astub sammu edasi naistevastase vägivalla ohvrite abistamiseks

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka (IRL) sõnul on naiste tugikeskuste püsiv riigipoolne rahastamine oluline samm naistevastases vägivallas.

«Vaatamata riigi ja tugikeskuste aktiivsele koostööle on naiste tugikeskuste tegevus olnud siiani projektipõhine ja reguleerimata, tugikeskused vajavad aga jätkusuutliku ja kvaliteetse abi andmiseks selgust ning kindlamat jalgealust,» selgitas Kokk.

Tema sõnul tagab seadusemuudatus vajaliku riikliku rahastamise ja järelevalve teenuse üle, mis on vajalik ka selle arendamiseks. «See on ja jääb kõikidele vägivallaohvritest naistele ja nende lastele tasuta teenuseks ka tulevikus ning vastuvõtt turvalisse ajutisse majutusse ja esmane kriisinõustamine on ja jäävad ööpäevaringseks,» ütles Kokk.

Kokk rõhutas, et naistevastase vägivalla ohvrid peavad saama abi, mis aitab neil tõeliselt oma elu muuta ja vägivallast pääseda, seega on ülimalt oluline, et riik osaleb selle abi kujundamises senisest rohkem.

Naistevastase vägivalla ohvritele mõeldud teenust jäävad ka edaspidi osutama vastava kogemuse ja oskustega spetsialistid ning organisatsioonid kõigis Eesti maakondades. Selleks korraldab 2016. aasta lõpus sotsiaalkindlustusamet riigihanke ja sõlmib lepingud teenuseosutajatega mitmeks aastaks.

Liina Kersna: jägmisena peame võtma fookusesse lapsed ja vägivaldsed mehed

Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees Liina Kersna (Reformierakond) ütles, et täna astuti oluline esimene samm, pakkudes riiklikke teenuseid naistevastase vägivalla ohvritele.

«See on märk sellest, et me oleme ühiskonnana teadvustanud, et lähisuhtevägivalla teema ja ohvrite abistamine on oluline. Õige pea hääletusele mineva muudetud ohvriabiseaduse vastuvõtmine on meie ühiskonna arengu nähtav verstapost,» kommenteeris Kersna.

Kersna rääkis, et tuleva aasta riigieelarves on planeeritud teenuse ostmiseks 620 000 eurot, millele lisandub tugitelefoni toimimiseks ligi 40 000 eurot. «Valdkonna eksperdid on hinnanud, et naistevastase vägivalla ohvritele piisava teenuse osutamiseks oleks vaja minimaalselt miljon eurot. Samas, emeriitprofessor, statistik ja matemaatik Ene-Margit Tiit on rahvusvahelise valemi alusel kokku arvutanud, et perevägivald läheb aastas Eesti ühiskonnale maksma 116 ja pool miljonit eurot.»

Lähisuhtevägivalla tekitatud kahju ühiskonnale ei suudeta Kersna sõnul vähendada, keskendudes üksnes otsesele vägivalla ohvrile ehk lõviosas ohvrist naistele - järgmise sammuna tuleb tema hinnangul fookusesse võtta ka teised olulised osapooled ehk lapsed ja vägivaldsed mehed.

Kersna tõi välja, et 70 protsendil naiste vastu suunatud vägivallajuhtumitest on tunnistajateks lapsed ning see jätab neisse jälje. Ta lisas, et rohkem kui pooled kodus vägivalda kogenud lastest, teevad seda ühel päeval ka ise. «Kuna vägivallamuster kipub kanduma põlvest põlve, tuleb lastele pakkuda nõustamist, mis aitaks neil nõiaringist väljuda, täna me seda süsteemselt teha ei suuda.»

Kersna sõnul ei vähene naistevastane vägivald, kui ei tegeleta ka meestega. «Täna pakub meestele vastavat nõustamist üksnes Tallinnas asuv Meeste Kriisikeskus, aastas suudavad nad toetada maksimaalselt 13 meest nende muutuste teel. Arvestades, et naiste tugikeskuste poole pöördub aastas üle 1600 naise, on seda ilmselgelt liiga vähe.»

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL