President Ilves andis oma ametiaja jooksul armu vaid 16 inimesele, tema eelkäijad president Arnold Rüütel aga 28 süüdimõistetule ja Lennart Meri lausa 71 inimesele. Kuidas aga kujuneb armuandmisotsus?
«Pealtnägija» uuris süüdimõistetutele armuandmise tagamaid (1)
19. oktoober 2016, 20:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid iga 60. armupaluja sai president Toomas Hendrik Ilveselt ja presidendile abiks olevalt armuandmise komisjonilt soodsa otsuse, sedastas ETV saade «Pealtnägija».
Presidendile nõu andvasse armuandmise komisjoni kuuluvad näiteks Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja õiguskantsler Ülle Madise. Selleks, et mõni süüdimõistetu armu saaks, peab sellega olema nõus kogu komisjon, üksmeelselt.
Madise sõnul on kõige olulisem reegel see, et armu saav inimene ei tohi endast kujutada ohtu teistele inimestele ega nende varale. Sellest hoolimata on kõige agaramad armupalujad hoopiski eluaegsed vangid. Näiteks kurikuulus Juri Ustimenko on presidendilt armu palunud lausa kolm korda.
Pikamäe sõnul peab süüdimõistetu olema oma süüd tunnistanud.
President Ilvese pressinõunik Toomas Sildam nentis, et armuandmine ei tähenda, et süüdimõistetu tunnistatakse õigeks. «Ühtegi tegu ei tunnistata sellega olematuks.»
Õiguskantsler Ülle Madise nentis, et vahel on armuandmine siiski põhjendatud. Ta meenutas üht juhtumit, kui armu sai perevägivalla ohver, kes ühel hetkel oma vägivaldse mehe noaga tappis. Madise meenutas, et naine kannatas oma teo tõttu väga, ta ei üritanud end kaitsta ja murdus täielikult oma teo tulemusel. Naine sai päris karmi karistuse ja pidaski end selle vääriliseks, kuid siis hukkus ootamatult tema tütre abikaasa ning tütar jäi kolme lapsega üksi. Siis palus naine armu, et tütrele appi minna. Tema armuandmispalve rahuldati. «Sain aru, et see [armuandmine] on tema puhul õige asi,» nentis Madise.
Üldjuhul peabki armu saamiseks olema mingi eriline asjaolu, tõdeti saates. Sildami sõnul viitab inimene oma armuandmispalves asjaoludele, miks ta peaks armu saama, komisjon kontrollib seda kõike aga põhjalikult.
Näiteks saates esinenud 25-aastane Taisi, kes mõisteti süüdi amfetamiini müügis, sai president Ilveselt armu, et hakata hoolitsema oma haige vanaema eest. «Olen tänulik, et ta mulle võimaluse andis,» ütles Taisi saates.
Armuandmispalvete kirjutamine on vanglas aga lausa äriks muutunud, nentis saates Mall Gramberg, kes on üks armuandmiskomisjoni liikmetest. Vangid, kes osavamalt sõnu seada oskavad, teenivad teistele armuandmispalvete kirjutamisega raha.
Maffiamehed reeglina armu ei palu, see käib ilmselt nende aukoodeksi pihta, tõdeti saates. Siiski on ka nende seas paar erandit.
Prominentidest on presidendilt armu palunud näiteks korruptsioonis süüdi mõistetud endine riigikogulane Ester Tuiksoo ja endine advokaat-ärimees Ilmo Maaroos. Ka kollaste lehekülgede «kangelane», Nõia-Intsuna tuntud tegelane on presidendilt asjatult armu palunud.
Sildam märkis, et ta ei kujutaks ette, et ükski president annaks armu pedofiilile, vägistajale või korruptandist riigiametnikule.