Kersti Kaljulaid räägib keeleoskuse lihvimiseks oma ihukaitsjatega vene keeles (24)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kersti Kaljulaidi saadavad ihukaitsjad alates tema valimisest presidendiks.
Kersti Kaljulaidi saadavad ihukaitsjad alates tema valimisest presidendiks. Foto: Tairo Lutter

President Kersti Kaljulaid kasutab vene keele oskuse lihvimiseks ihukaitsjate abi, kellega ta suhtleb vene keeles.

Kaljulaid ütles intervjuus Helsingin Sanomatele, et see pole suur saladus, et sugugi mitte kõigi tema ihukaitsjate emakeel ei ole eesti keel. «Harjutan ihukaitsjatega rääkides oma vene keelt nii palju kui võimalik,» ütles Eesti riigipea.

Eesti riigipeana täna oma esimesele välisvisiidile Soome sõitnud Kaljulaid rääkis, et Eestis elavate venelastega kavatseb ta rääkida vene keeles, nii palju kui see tema roostes keeleoskusega võimalik on.

Enne Euroopa kontrollikotta tööle asumist töötas Kersti Kaljulaid Iru elektrijaama juhina ja seal tuli tal tööalaselt palju kasutada vene keelt. Helsingin Sanomat märkis, et pärast oma esimesi välisvisiite Soome ja Lätti kavatseb Kaljulaid sõita sisevisiidile Ida-Virumaale, kus on enamiku elanike kodune keel vene keel.

Soome presidendi Sauli Niinistöga kavatseb Kaljulaid oma visiidi ajal rääkida soome keeles. Ka oma esimese telefonivestluse Soome riigipeaga pidas Eesti president soome keeles.

Kaljulaid rääkis, et talle meeldib minna jooksvalt ühelt keelelt teisele, kuna see hoiab taju teravana ja aitab paremini mõista teisi kultuure. Euroopa kontrollikojas töötades oli tal kombeks minna vestlustes sujuvalt üle inglise keelelt prantsuse keelele ja vastupidi. Oma soomlastest kolleegidega suhtes Kaljulaid Luksemburgis soome keeles.

Eesti elanikke ei tohi nende arvamuse põhjal kastidesse jagada

Kommenteerides Eesti venelaste seisukohta Ida-Ukraina konflikti küsimuses, tõdes Kaljulaid, et tõepoolest toetavad paljud venelased selles küsimuses Venemaa seisukohta. Samas rõhutas Eesti riigipea, et Eesti elanikke ei tohi sildistada või kastidesse jagada selle järgi, milline on nende seisukoht mingis küsimuses. Ta lisas, et kindlasti ei tasu arvata, et Eesti venelased on kõigis küsimustes ühisel meelel.

Kaljulaid märkis, et Eesti seisukoht Ida-Ukraina küsimuses on selge – tegemist on Venemaa agressiooniga iseseisva riigi vastu ja sellega on Venemaa rikkunud rahvusvahelist õigust. Kaljulaid avaldas rahulolu selle üle, et Euroopa Liit on jäänud selles küsimuses ühtseks.

Rääkides Soome koostööst NATOga, ütles Kaljulaid, et kaitsekoostöö parim aluspõhi on teineteise valikute tunnustamine ja austamine. Eesti riigipea sõnul on Eesti sellega rahul, et nii Soome kui ka Rootsi teevad NATOga koostööd.

Tallinnast ja Helsingist on moodustumas Talsinki

Kaljulaid tõdes, et Tallinna ja Helsingi piirkond on üha enam muutumas ühtseks majandusruumiks ja sõnaühend Talsinki on täiesti õigustatud. Ta viitas Eesti ja Soome vahele rajatavale Balticconnectori gaasijuhtmele, digitaalsete teenuste ühendamisele ning tulevikus kahe linna vahele kavandatavale raudteetunnelile.

«Veel 20 aastat tagasi uskumatuna tundunud asjad on saanud teoks. Näiteks suveajal võib astuda sadamast Tallinna ja Helsingi vahel liikuvale laevale iga 15 minuti järel,» lausus Kaljulaid.

Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli rajamist ei pea Kaljulaid võimalikuks ilma Rail Balticu raudteeta, mis kulgeb läbi Balti riikide ja Poola kuni Berliinini välja. Kaljulaid usub, et kiire raudteeühendus suurendaks ka kaubavoogusid.

Soomes töötab ligi 70 000 eestlast. Soome on saanud sellega juurde tööjõudu ja maksumaksjaid. Helsingin Sanomat uuris Eesti presidendi arvamust, mida on sellest võitnud Eesti.

«Eesti on võitnud sellega, et Soomes töötavad eestlased tulevad nädalavahetusteks koju. Eestil on vedanud sellega, et Soomest või Rootsist ei ole liiga pikk maa ega liiga kulukas koju sõita,» rääkis ta.

Kaljulaid lisas, et Eesti keskmine palk kasvab pidevalt ja see on praegu 1100 eurot. Samas on see ikkagi vähem kui kolmandik Soome keskmisest palgast.

Kommentaarid (24)
Copy
Tagasi üles