Mitme rahandusministeeriumi töötaja või sellega seotud olnud inimese sõnul tekitab asutuses pingeid kavandatav struktuurimuudatus, mis vähendab keskastme juhtide arvu.
Sisereformi kava raputab rahandusministeeriumi
6. oktoober 2008, 19:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt kavatsetakse ministeeriumi põhimäärust muutes jupitada asutuse senised 18 osakonda väiksemateks, saades neid nii kokku 31 ehk ligi poole rohkem.
Samas tähendab see 26 juhi ametikoha kaotamist, seisab eelnõu seletuskirjas.
Sageli toob reform kaasa seniste osakonnast väiksemate üksuste ehk talituste osakondadeks ümbernimetamise. Talitus kui struktuuriüksus aga kaotatakse.
Postimees.ee'ga rääkinud ministeeriumiga seotud inimeste sõnul on asutuse töötajad segaduses ja tunnevad ebakindlust.
Reform sai kriitika osaliseks ka valitsuse neljapäevasel kabinetiistungil, kus seati muuhulgas kahtluse alla seletuskirja väide, et uus struktuur parandab ministeeriumi kommunikatsiooni teiste riigiasutustega.
Tapab tööindu
Endise rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul on tegu jätkuga viimasel paaril aastal ministeeriumi tabanud segadustele, organisatsiooni nõrgenemisele ja kaalukuse kaotusele teiste riigiasutuste hulgas.
«Paljud inimesed on lahkunud, paljud kavatsevad lahkuda, paljud on toimuva tõttu demotiveeritud,» kirjeldas ta olukorda ministeeriumis.
«On hävitatud organisatsiooni kultuur ja vaimsus, mis kujunes välja aastatega ja muutis rahandusministeeriumi üheks tõhusamaks ja tugevamaks ministeeriumiks Eestis.»
Tema sõnul on rahandusministeeriumi juhtimine enamat kui ühe asutuse siseasi, sest see mõjutab kogu riigi rahakotti.
«Haldussuutliku rahandusministeeriumi tähtsust on eriti raske üle hinnata tänastel enneolematult ettearvamatutel aegadel.»
Raske säästa
Veskimägi seab kahtluse alla ka eelnõu seletuskirja väite, et uus süsteem toob ministeeriumile rahalise kokkuhoiu, pidades reaalseks, et tulevaste osakonnajuhatajate palga ühtlustamine saab olema pigem endiste talituste juhatajate palga tõstmise kaudu.
Seni veel valitsuse heakskiiduta määruse seletuskirjas seotakse muudatus ka ministeeriumi juba tabanud koondamisega, viidates ülesandele kärpida ministeeriumide halduskulusid 8 protsenti.
«Nimetatust tulenevalt tuli rahandusministeeriumi struktuur ümber vaadata ning üle 60 ametikoha tuleb koondada.»
Uue struktuuri kujundamisel on eelnõu kohaselt lähtutud soovist tagada ministeeriumile seadustega pandud ülesannete täitmine, samuti plaanist kaotada kõik võimalikud kattuvad funktsioonid ja töökohustused ning eesmärgist vähendada tegevuskulusid.
Ühtlasi tahetakse vähendada juhtimistasandeid, et info liiguks juhtide ja spetsialistide vahel paremini.
Ministeeriumi põhitegevust toetavad tegevused soovitakse muuta võimalikult efektiivseks, samuti üritatakse tagada ka olukorras, kus palgafond ei suurene, töötajatele konkurentsivõimelised palgad ja tulemustasu hea töö eest.
Viies kantsler
Ministeerium saab rahandusministeeriumi põhimääruse kinnitamise eelnõu muutmise eelnõu kohaselt juurde ka viienda asekantsleri.
Pärast vajalike seaduste muutmist ühendatakse rahandusministeeriumi halduspoliitika valdkonnaga riigikantselei avaliku teenistuse osakonna tegevused. Nii saab juhtida riigi halduspoliitikat terviklikult - finantsvaradest, hoonetest ja osalustest kuni avaliku teenistuse arendamiseni, seisab seletuskirjas.
Kogu nimetatud valdkonna juhtimiseks moodustataksegi eraldi asekantsleri ametikoht.