Kriminaalbüroo juht: video avaldamine võib hoopis kurjategijat aidata

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirita-Kosel süüdati sõiduauto Audi A6.
Pirita-Kosel süüdati sõiduauto Audi A6. Foto: Ekraanitõmmis videost

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre kinnitas, et politsei on praeguseks vestelnud nii Pirita-Kosel Audi A6 süütamise tunnistajaks olnutega kui ka sõiduauto omanikuga ja teeb süütajat kindlaks.

Politsei sai 19. oktoobri öösel kella 3.45 ajal teate, et Pirital-Kosel põleb Audi A6. Kui päästjad oli leegid summutanud, alustati sündmuskohal asitõendite ja igasuguse olulise info kogumisega.

«Praeguseks oleme vestelnud nii tunnistajate kui ka omanikuga ja teeme süütajat kindlaks,» selgitas Tambre.

Tambre tõdes, et vara kaitsmisele ja süütegude uurimisele aitavad kaasa inimeste paigaldatud videokaamerad. «Igasuguse salvestise avaldamine ja avalikkuse abi palumine tuleb uurijaga läbi rääkida, et mitte oma tormakusest mõnda olulist fakti välja näidata või rääkida ja asitõendit kohtukõlbmatuks muuta. Kannatanu ja uurija peavad töötama üheskoos, mitte üksteisele vastu. Kuigi inimene tahab süütaja tabamisele kaasa aidata, võib see hoopis kurjategijat aidata,» toonitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht.

Kuritegude uurimisele saavad alati kaasa aidata tähelepanelikud inimesed. «Näiteks kui mõnele tankla teenindajale jäi silma kanistrit ostev või kanistrisse bensiini tankiv inimene, kes mingil moel eristus ja pälvis teenindaja tähelepanu, tuleks sellest meile teada anda,» kutsus Tambre üles.

Tambre tõdes, et süütamised on ohtlikud, kuna tuli levib ettearvamatult ja kiiresti ning hävitab valimatult kõik ette jääva. Kurjategija ei mõtle, et näiteks kättemaksuks või erimeelsuste lahendamiseks tikkudega mängimine võib halvemal juhul põhjustada kellegi surma.

Üldiselt saab sõidukite süütamised Tambre sõnul Eestis jagada kolmeks.

«Oleme töös kokku puutunud inimestega, kes süütavad oma auto ise eesmärgiga kindlustusseltsidelt raha välja petta. Vara kahjustamise taga on olnud ka kättemaks. Paraku leidub arutuid inimesi, kes armuvalu, mõne vaidluse või tüli, kadeduse või võla välja nõudmiseks süütab sõiduki. Kolmandana võib välja tuua vandalismi, kus vandaal lõhub talle ette juhtuvat avalikus ruumis asuvat vara,» ütles Tambre.

On olnud ka juhtumeid, kus auto süttib ise ilma kellelgi kurja kavatsuseta. Selliste põlengute taga on lühis elektrisüsteemis.

Asja rikkumine ja hävitamise paragrahvi alusel on tänavu üle Eesti alustatud enam kui sada kriminaalmenetlust. Uurimist alustatakse selle paragrahviga, kui kuriteoga on tekitatud olulist kahju.

Sotsiaalmeedias jagatud video auto süütamisest:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles