Riigiametnike hüvesid kärpiva seaduse eelnõu sai viimaks valmis

Kaire Uusen
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

Justiitsminister Rein Lang teatas, et uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu on valmis, kuid saladuskatte kergitab minister sellelt alles järgmisel esmaspäeval.


«Täpsemalt räägime 13. oktoobril,» jäi Lang eile veel napisõnaliseks. Uus seadus peaks aga lahendama kõik ametnike arvukuse, läbipaistmatu palga ja soodustustega seotud probleemid.

Eelnõu valmimise uudis üllatas aga ametiühinguid – hoolimata varasematest lubadustest jäeti töötajate esindajad eelnõu koostamisest kõrvale.

«Mõni aeg tagasi küsiti, kas meil on kahte esindajat avaliku teenistuse teemaga seotud töögruppi,» meenutas ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. «Seni aga meie esindajaid kuhugi kutsutud ei ole.»

Lubadused jäid täitmata


Kohe pärast ministri välja öeldud uudist uuris Taliga justiitsministeeriumist, miks nad kõrvale jäeti.

«Öeldi nii, et me otsustasime kõigepealt dokumendi valmis teha, siis alles hakkame läbi rääkima,» märkis Taliga. «See on ilmselt teadlik käitumine, et meid eemal hoida.»
Taliga sõnul võivad läbirääkimised osutuda formaalseks, kui asi sisuliselt juba valmis tehtud.

Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühinguliitude ROTAL juht Kalle Liivamägi tunnistas, et ka temale tuli eelnõu uudis ehmatusena. «Meil olid kokkulepped, et meid kaasatakse,» kinnitas Liivamägi.

Kuigi riigiametnike teenistust ja palka on alates eelmise sajandi lõpust püütud korduvalt reformida, pole see õnnestunud.

Seitse aastat tagasi valminud eelnõu väljatöötamises said ametiühingud aga osaleda. Siis jõudis seaduseelnõu läbida riigikogus isegi esimese lugemise, kuni see saabuvate valimiste eel kõrvale lükati.

Avaliku teenistuse korra muutmiseks palju ettepanekuid teinud Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed on pressiesindaja Rauno Veri sõnul samuti teadmatuses. «Oleks hea, kui me ka seda eelnõu näha saaks. Praegu ei oska seda kommenteerida,» vahendas Veri.

Üleminek peab olema pehme


Liivamäe sõnul ei nõustu ametiühingud sooduspensionide järsu kaotamisega. «Üleminek peab olema pehme. Võime leppida, et uutel ametnikel ei ole soodustusi, aga neil, kes ametis, on õigustatud ootus,» rääkis Liivamägi.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask tunnistas, et eelnõu läheb alles järgmisel nädalal avalikule konsultatsioonile. «Enne eelnõu avalikustamist ei anna justiitsministeerium selle sisu kohta kommentaare,» rõhutas Siilivask.

Kauaoodatud eelnõu

•    Avaliku teenistuse seadus jõustus 1. jaanuaril 1996.
•    2002. aastal läbis uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu riigikogus esimese lugemise. Uue riigikogu valimise ootuses ja pingete vähendamiseks jäeti eelnõu aga kõrvale.
•    2007. aasta septembris arutas avaliku teenistuse uusi põhimõtteid valitsuskabinet.
•    2007. aasta sügisel saadeti avaliku teenistuse kontseptsioon ministeeriumidele arvamuse avaldamiseks.
•    2008. aasta algul valmis uus kontseptsioon.
•    Kontseptsioonis esitatud põhimõtted: ametnike ring kitseneb, maksimaalne puhkus lüheneb, uutel ametnikel ei maksta kinni õppelaenu, eripensionid kaovad, ametnikele säilib streigikeeld, palk koosneb kahest komponendist: põhipalgast ja individuaalsest lisatasust, lisaks eelnevale on võimalik maksta tulemustasu. Põhipalk peab lõpp-palgast moodustama suurema osa (nt vähemalt 70% lõpp-palgast).
Allikas: avaliku teenistuse uus kontseptsioon, PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles