Vastassuunavööndisse kaldunud juht jäi lõpuks kohtus siiski süüdi

Politsei lint. Foto: Kristjan Teedema

Pärast pikka kohtulahingut jäi kolmapäeval liiklusõnnetuse põhjustamises lõplikult süüdi autojuht, kelle vastassuunavööndisse kaldumine viis lõpuks ränga õnnetuseni. Juht leidis end olevat süütu, kuna jõudis vahetult enne kokkupõrget siiski oma suunavööndisse tagasi keerata.

Tõsiselt liiklusrikkumistealast kohtupraktikat analüüsinud kohtuasja aluseks on 2014. aasta 27. juulil Raplamaal Märjamaa vallas Märjamaa-Koluvere maanteel juhtunud avarii, mis sai alguse sellest, kui Kristo juhitud Mercedes kaldus vastassuunavööndisse. Mercedesele vastu liikunud Audi A6 juht üritas omakorda vastassuunavööndi kaudu ohtlikke manöövreid teinud Mercedesest mööduda, et vältida nii laupkokkupõrget.

Autod kokkupõrkest siiski ei pääsenud, kuna viimasel hetkel märkas Mercedese juht, et oli kaldunud vastassuunavööndisse ja keeras tagasi oma sõidurajale. Selleks ajaks oli aga sinna keeranud ka Audi ja toimuski kokkupõrge, milles said viis inimest vigastada, neist kaks raskelt.

Politsei alustas juhtunu asjus kriminaalmenetlust ning Kristo sai süüdistuse raske liiklusõnnetuse põhjustamises.

Kristo kaitsja, Eesti üks paremaid liiklusjuriste Indrek Sirk ei vaielnud kohtusaalis vastu asjaolule, et tema kaitsealune kaldus vastassuunavööndisse, kuid rõhutas, et ta jõudis enne kokkupõrget keerata tagasi oma sõidurajale. Sirk selgitas, et kui aastani 2001. kehtinud liikluseeskirja järgi oli autojuhil seadusega pandud kohustus takistuse teele ilmumisel vähendada kiirust, seisma jääda või takistusest ümber põigata, siis viimased 14 aastat kehtinud eeskirja järgi enam ümberpõiget selles polnud.

«Sisuliselt tähendab see seda, et kui autojuht näeb teele ilmunud takistust, mis on muuhulgas ka tema suunavööndisse kaldunud vastutulev sõiduk, siis on liiklusseaduse järgne tegevus kiiruse vähendamine või peatumine,» rääkis Sirk, lisades, et antud juhul põikas aga Audi juht vastassuunavööndisse ning kuna sinna naasis ka vastu liikunud Mercedes, siis Audi juhi ümberpõike manööver põhjustaski kokkupõrke.

Süüasi jõudis esimese kohtulahendini mullu juunis, kui Pärnu maakohus nõustus süüaluse kaitsjaga ja mõistis Kristo liiklusõnnetuse põhjustamises õigeks. Prokurör viis seejärel vaidluse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid ka teises kohtuastmes jäi õigeksmõistmine jõusse. Siis liiklus kaasus esimest korda riigikohtusse, mis tühistas ringkonnakohtu lahendi ja saatis süüasja samale kohtule uueks arutamiseks.

Teistkordselt süüasja vaaginud ringkonnakohus leidis seekord, et maakohtu otsus tuleb tühustada ja Kristo liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi mõista. «Kohus leidis, et liiklejad peavd jälgima liiklusohutuse reegleid ning neid rikkunud juht, antud juhul vastassuunavööndisse kaldunud juht, peab oma rikkumise hüvitama sellisel viisil, et see ei ohustaks teist liiklejat. Teisisõnu pidanuks ta vastassuunavööndisse kaldumise järel, ning märgates, et vastutulev auto on kokkupõrke vältimiseks omakorda vastassuunavööndisse keeranud, jätkama liikumist otse, mitte järsult oma suunavööndisse tagasi keerama,» selgitas Lääne ringkonnaprokurör Aarne Pruus.

Ringkonnakohtu teistkordse otsuse viis seekord riigikohtusse Kristo kaitsja, kuid sai seal lõpliku kaotuse osaliseks, kuna kõrgeim kohtuaste jättis viimatise otsuse jõusse.

«Ringkonnakohus on ammendavalt selgitanud, millistel asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et Kristo vastassuunavööndisse kaldumise tõttu polnud kannatanul kokkupõrke vältimiseks muud võimalust, kui omakorda vastassuunavööndisse liikuda. Järeldust, et kannatanu käitus õiguspäraselt, ei kummuta ka kaitsja väide, et teise auto juht oleks pidanud Kristo sõidukit märgates pidurdama ja seisma jääma.

Riigikohus märkis juba kriminaalasja esmakordsel arutamisel, et kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt polnud kannatanul võimalik ette näha Kristo juhitud sõiduki peatset naasmist enda sõiduritta ja kaitsja käsitlus selle kohta, et sellises situatsioonis peab õigel sõidurajal liikuv juht piirduma kas enda juhitud sõiduki kiiruse vähendamise või peatamisega, tähendaks sisuliselt kohustust jääda teadlikult ootama kokkupõrget vastuliikuva sõidukiga,» märkis riigikohus, lisades, et sellist kohustust ei ole võimalik isikule asetada.

Kristol tuleb ränga liiklusõnnetuse põhjustamise eest kanda kolmeaastane tingimisi vangistus sama pika katseajaga.