Valitsus kiitis neljapäeval heaks ametist lahkunud president Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu edaspidiste kulude katmise, mille hulka kuulub ka politsei tehniline valve talus.
Valitsus kiitis heaks Ärma talu kulude katmise
27. oktoober 2016, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus otsustas vastavalt presidendi kantselei taotlusele anda Ilvese kasutusse esindus- ja tööruumid Tallinnas ja hüvitada tema elukoha korrashoiuga Ärma talus seotud mõistlikud kulud. Sarnased otsused on tehtud kõikide ametist lahkunud presidentide puhul. Vastavad vahendid on ette nähtud presidendi kantselei eelarves.
19. oktoobril edastas presidendi kantselei riigikantseleile taotluse esitada valitsusele otsustamiseks president Toomas Hendrik Ilvesele tema eelistatud ametihüvede kohaldamine. Selle järgi soovib Ilves pärast ametivolituste lõppemist enda kasutusse esindus- ja tööruume Tallinnas Roheline aas 5 majas ning enda elukoha, Viljandi maakonnas Abja vallas Veskimäe külas asuva Ärma talu korrashoiuga seotud mõistlike kulude hüvitamist.
Presidendi ametihüve seaduse kohaselt on pärast ametivolituste lõppemist presidendil õigus saada oma kasutusse elu-, esindus- ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest. Nende hüvede vahel otsustab valitsus korraldusega ühe aasta jooksul alates presidendi ametivolituste lõppemisest, arvestades presidendi ühiskondlikku positsiooni ja funktsioone, mida president täidab pärast ametivolituste lõppemist, riigi rahalisi võimalusi ning presidendi arvamust.
Eelnõu kohaselt antakse Ilvese kasutusse esindus- ja tööruumid Tallinnas Roheline aas 5 majas ja hüvitatakse Ärma talu korrashoiuga seotud mõistlikud kulud alates tema ametivolituste lõppemisest. Presidendi esindus- ja tööruumide üüri- ja korrashoiukulud ning tema elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude hüvitamiseks vajalikud rahalised vahendid on ette nähtud presidendi kantselei eelarves.
Täpsemat selgitust, mida saab lugeda elukoha korrashoiuga seotud mõistlikeks kuludeks, seadusandja ette näinud ei ole. Pärast presidendi ametivolituste lõppemist on presidendi ametihüvede rakendamisel senise praktika kohaselt elukoha korrashoiuga seotud mõistlikuks kuluks loetud näiteks parkaia ja hoone hooldust ning korrashoidu, riiklikke makse, kindlustust ja kommunaalkulusid.
Tuginedes analoogiale, on president Ilvese elukoha korrashoiuga seonduvate mõistlike kulude hüvitamiseks vajalikud vahendid presidendi kantselei 2016. aasta eelarves olemas ning sellest lähtuvalt on ka esitatud taotlus 2017. aasta eelarve koostamise käigus.
Füüsiliselt ükski politseinik talu valvama ei hakka
Politsei rakendab edaspidi president Toomas Hendrik Ilvesele kuuluva Ärma talu puhul tehnilist valvet, mis tähendab, et füüsiliselt ükski korrakaitsja kinnistu juures valvama ei hakka.
«Nii nagu presidendi Arnold Rüütli ja Lennart Meri lese Helle Meri puhul jätkab politsei- ja piirivalveamet (PPA) ka president Ilvese elukoha puhul tehnilise valvega. Lähemalt valve ja selle süsteemi detailidest me turvalisuse kaalutlustel selgitusi anda ei saa,» selgitas PPA pressiesindaja Helen Uldrich.
Valitsus laiendas neljapäeval politsei valvatavate objektide nimistut, lisades sinna ka Toomas Hendrik Ilvesele kuuluva Ärma talu.
Kehtiva korra kohaselt on presidendi elukoht politsei valvatavate objektide loetelus. Presidendi ametivolituste ajal kaitseb presidenti ning tagab tema perekonna ja elukoha turvalisuse politsei- ja piirivalveamet. Pärast presidendi ametivolituste lõppemist jätkatakse presidendi kaitset presidendi kantselei taotlusel lähtuvalt politsei-ja piirivalveameti koostatud ohuhinnangust.
2009. aastal vastu võetud määruses on loetletud 26 politsei valvatavat objekti, nende hulgas on näiteks presidendi elu- ja haldushooned, riigikogu, siseministeeriumi ja välisministeeriumi hooned, samuti president Lennart Mere lese ning president Arnold Rüütli elukohad.
Rõivas: Ilvesega seotud kulud jäävad samasse suurusjärku Rüütliga
Peaminister Taavi Rõivase sõnul võivad ametist lahkunud presidendi Toomas Hendrik Ilvese kulud jääda samasse suurusjärku president Arnod Rüütlile hüvitatavate kuludega ehk suurusjärku 150 000 eurot aastas.
Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele, et valitsus ei seadnud summale piire. Ta märkis, et detailse otsuse selle kohta, mis on mõistlikud kulud, teeb presidendi kantselei. «Ma usun, et need kulud jäävad samasse suurusjärku [kui president Arnold Rüütli puhul], aga täpsed numbrid selguvad presidendi kantselei otsusega,» sõnas Rõivas.
«Kõigepealt, selle [presidendi ametihüve seaduse] mõte on selles, et Eesti riik kohtleb oma endisi president väärikalt,» ütles Rõivas. «Teiseks, selle seaduse mõte on see, et presidendil peab olema pärast ametist lahkumist võimalik kasutada nii elu- kui ka tööruume. Kui tal need ruumid endal olemas on, nagu antud juhul president Ilvesel on koduna olemas Ärma talu, siis selle puhul kaetakse või hüvitatakse vajalikud kulud.»
«Kuna pole võimalik eeldada, et presidendil oleks endal olemas ka kontoriruumid, siis kontoriruumide puhul rakendub see [seaduses olev sõnastus] «või anda kasutusse»,» ütles Rõivas
Rõivas nentis, et ametist lahkunud riigipeade puhul on rakendatud nii kulude katmist kui ka ka kasutusse andmist. «Kõikidel juhtudel saab üks või teine lahendus rakendatud ning ma arvan, et see ongi mõistlik,» sõnas peaminister.
Rõivas märkis, et Arnold Rüütliga seotud kulude suurusjärk on umbes 150 000 aastas ning see summa sisaldab nii kulusid autole, personalile, tööruumidele kui ka lähetustele. Peaministri sõnul moodustavad kinnisvaraga seotud kulud sellest summast umbes 20 000 eurot.
«Meile on öeldud, et suurusjärgud saavad olema umbes sarnased ka president Ilvese puhul,» sõnas Rõivas.
«Võib arvata, et talveperioodil on need [Ärma taluga seotud] kulud kõrgemad ja suveperioodil väiksemad. Ma arvan, et valitsuse tasemel ei peaks laskuma sellistesse detailidesse, nagu mitu lampi president Ilves võib põlema panna siis, kui talle külalised tulevad,» sõnas Rõivas.
Peaministri sõnul loodab ta kodanikuna, et kulud lähetustele, kus Ilves pärast presidendiametist lahkumist käima hakkab, saavad olema suuremad, kui president Rüütli eelarves lähetusteks ette nähtud summad.
«Kui president Ilves, kes on hinnatud esineja, käib mööda maailma ja räägib Eesti julgeolekupoliitikast, räägib Eesti e-eduloost, siis see on Eesti jaoks väga suur asi,» sõnas Rõivas. «Kui selleks on vaja lähetuste eelarvet suurendada, siis ma teeksin seda suurima heameelega.»
«Mida rohkem ametis lahkunud president on nõus oma riiki esindama ka pärast ametiaega, erinevatel konverentsidel või erinevates formaatides, seda parem Eesti riigile,» ütles Rõivas. Ta tõi esile, et Lennart Meri osales ja Arnold Rüütel osaleb pärast ametist lahkumist aktiivselt erinevatel üritustel.
«Mida aktiivsemalt ametist lahkunud president esindusfunktsioone täidab, seda parem Eesti riigile,» sõnas Rõivas.