Peaminister Taavi Rõivase hinnangul vajab riigiteenistujate palgaerinevus Tallinnas ja mujal Eestis kindlasti arutamist, kuid kiidab kolleegi valitsusest, kes eile piirkondadevaheliste erinevuste vähendamiseks sammu astus.
Rõivas riigiteenistujate palgaerinevusest: riik ei ole maapiirkondades halb tööandja (2)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
27. oktoober 2016, 17:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas täna, et riigiteenistuja samaväärne töö Harjumaal ja Tallinnas on kuni 16 protsenti kallim kui Viljandis või Tartus. Täpselt nii sedastab rahandusministeeriumi alla kuuluva riigi tugiteenuste keskuse põhipalga astmestik.
Näiteks, kui palku arvestav raamatupidaja võib Tallinna kontoris töötades teenida kuni 1399 eurot kuus, siis Tartu või Viljandi kontoris võib sama töö eest saada vaid kuni 1186 eurot kuus.
Küsimusele, kas peaminister ei näe ääremaastumise valguses sellises erikohtlemises probleemi, ta valitsuse pressikonverentsil ühest vastust ei andnud. Rõivase sõnul luges ta Postimehe selleteemalist juhtkirja küll huviga, kuid pidas vajalikuks märkida, et veel eile esitas riigihalduse minister Arto Aas konkreetse ettepaneku, kuidas muuta omavalitsuste tulubaasi selliselt, et tulude erinevust vähendada. Rõivase hinnangul on Aasa valitud suund igal juhul mõistlik.
«Kui te selle ettepanekuga tutvute, siis küllap nõustute, et osale nendest küsimustest, mis Postimehe juhtkirjas said püstitatud, see eile avalikustatud ettepanek ka vastab,» ütles ta.
Lisaks ei ole Rõivase hinnangul kõik päris nii mustvalge. «Minu teada on mõnede ametikohtade puhul ka teistmoodi,» ütles ta. «Näiteks Ida-Virumaal on rakendatud hoopis teistpidist koefitsenti - seal on mõnedel riigiametite ametikohtadel võimalik teenida rohkem kui sama ameti pidajad teenivad Tallinnas,» rääkis Rõivas.
Rõivase arvates ei ole riik maapiirkondades sugugi halb tööandja. «Vastupidi, kõik maapiirkonnad on pigem huvitatud sellest, et riigiasutused pakuksid ka maapiirkondades rohkem tööd. See kipub üldjuhul aitama kaasa kohaliku keskmise palga kasvule, mitte vastupidi.» Küll aga usub peaminister, et palgaerinevuse küsimus vajab kindlasti arutamist.