Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Õigusriiklus püsib au sees

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: graafika: Alari Paluots

Eesti on maailma õigusriikluse indeksis 113 riigi seas 14. kohal, selgub eelmisel nädalal avaldatud uuringust Rule of Law Index, mida koostab õigusriigi edendamisele pühendunud organisatsioon World Justice Project. Edetabeli eesotsas on neli Põhjamaad: Taani, Norra, Soome ja Rootsi.  Eestist aga jäävad ettepoole vaid meist palju kõrgema elatustasemega riigid.

Üleüldises edetabelis on riigid reastatud hinde järgi, mis varieerub nullist üheni. Kõige kõrgem hinne 0,89 on edetabelis Taanil, Eesti näitaja on 0,79. Meie lähinaabrite hinded indeksis on Soomel 0,87, Rootsil 0,87 ja Venemaal 0,45, Lätit ega Leedut indeksis pole.

Samal tase püsib

Lisaks üldisele pingereale on Eestile kui õigusriigile antud hinnang ka kaheksas valdkonnas, millel on veel eraldi 44 alateemat. Kõige edukamad oleme üsna ootuspäraselt avatud valitsemise valdkonnas, kus meie koht on kaheksas (hinne 0,81). Kõige kehvem on seis kriminaalõiguse valdkonnas, kus oleme 19. kohal (0,70). Eesti kõige suuremaks probleemiks selles valdkonnas peetakse kriminaaluurimiste ebaefektiivsust (0,57).

Alateemade seas on Eestit kõige kõrgemalt hinnatud sõjalise konflikti valdkonnas – selle puududes on hinne loomulikult 1. Sellest järgmine on hinnang korruptsiooni puudumisele kohtusüsteemis – hindeks 0,93. Samas oleme kategoorias «korruptsiooni puudumine seadusandlikul tasemel» hindeks saanud vaid 0,56.

Uuringus osalenud Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul ei tasu edetabelit liiga tõsiselt võtta. «Tegemist on olukorra tajumise mõõtmisega, mis ei pruugi tähendada, et tegelikult on kõik nii nagu indeksis: võimalik, et paljusid probleeme ei osata teadvustada või on need olnud ekspertide eest varjatud,» selgitas ta.

Käsperi sõnul näitab Eesti kõrge koht edetabelis, et meil tasub uhkust tunda paljude asjade üle. «Et pole sõda, et pole ülemäära palju korruptsiooni, et kohtunikud pole äraostetavad või valitsusest sõltuvad, et politseinikud ei piina inimesi ega korralda ebasobivate inimeste ärakadumisi ega pane neid teadmata ajaks kohtuta vangi,» loetles ta.

Käsperi kinnitusel näitab indeks ausalt, et Eesti on üldiselt avatud ja läbipaistva valitsemisega riik, seda võrreldes ka palju pikema demokraatiakogemusega maadega.

Vastuseks küsimusele, mida peaks Eesti tegema tabeli tippu jõudmiseks, vastas inimõiguste keskuse juht, et tõenäoliselt loobuma mõttest, nagu oleksid sellised edetabelid määravad. «Pigem lähtuda valitsemise ja kohtupidamise valdkonnas rohkem sellest, mis töötab ja annab tulemusi, ning püüdlema selle poole, et üha paremini oleks tagatud kõigi inimeste põhiõigused,» sõnas Käsper.

Uuringus osalenud Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi direktor, professor Tanel Kerikmäe juhtis samuti tähelepanu asjaolule, et edetabelit uurides tasub arvesse võtta metoodikat. «Siin on erialaspetsialistidele antud võimalus ilma põhjendusteta, oma arvamuse järgi hinnata. See tulemus ei näita sajaprotsendiliselt, kas meil mingeid probleeme on või mitte,» rääkis ta.

Samas lisas Kerikmäe, et kuna Eesti on aastate jooksul olnud pidevalt 14.–15. kohal, näitab see teatavat stabiilsust. «Need spetsialistid esindavad oma gruppi, milles on iga aasta teatud erinevus. Stabiilsus näitab, et meil ei ole suuri kõikumisi õigusriikluses. Oleme väike riik, kus on väikeseid probleeme,» lausus ta.

Esinduslik valim

Uuringu käigus küsitleti ligi 111 000 inimest 113 riigis ning lisaks 2700 õiguseksperti. Eestis küsitleti online-uuringuna 800 inimest ja peale selle 12 õiguseksperti. Tegelikult oli eksperte veel, kuid vaid need inimesed nõustusid oma nime avalikustama; seda võimalust pakuti neile põhjusel, et vastasel juhul ei pruugi ebademokraatlikes riikides eksperdid vastata julgeda.

Peale Käsperi ja Kerikmäe osalesid küsitluses Eestist nimeliselt Aare Märtson, Andres Parmas, Andres Vutt, Anneli Soo, Birgit Sisask, Gaabriel Tavits, Kaja Põlluste, Maksim Greinoman, Margit Vutt ja Merle Erikson.

Tagasi üles