Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske sõnul oli president Kersti Kaljulaidi kõne sotsiaalkaitse kursuslastele hea ja vajalik ning mitmed presidendi välja käidud mõtted on ministeeriumil ka juba töös.
Kaljulaidi mõtted ja sotsiaalministeeriumi plaanid – kui palju need kattuvad? (3)
6. november 2016, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Kersti Kaljulaid pidas 27. oktoobril Vihula mõisas esimeste sotsiaalkaitse kursuste peatsetele lõpetajatele kõne, milles rõhutas, et tulevikuvisiooni kujundamisel on tähtis mõista seda, kust me stardime, ja see ei ole mitte viimase kahe kümnendi lõpp-punkt, vaid pigem järgmise kahe kümnendi alguspunkt.
Kaljulaid arutles, millist sotsiaalkaitset vajab kodus töötav ema, kelle perre sünnivad kolmikud, või siis vanem inimene, kelle liikumisvõime on piiratud ja kes peab oma senise liikuva töö asemel leidma tubase töö. Samuti toonitas ta kohalike omavalitsuste olulisust.
Priske sõnul oli presidendi kõne väga vajalik, sest see juhtis tähelepanu sotsiaalkaitse valdkonna väljakutsetele. «Nagu president oma kõnes ka ütles, siis on tulevikuvisiooni kujundamisel kõige olulisem kirjeldada õigete andmetega ära alguspunkt. Just selleks algatas sotsiaalministeerium tänavu ka kõrgemad sotsiaalkaitse kursused, et ettevõtjad, tervishoiujuhid, poliitikud, ajakirjanikud ning ametnikud riigi ja KOVide tasemel saaksid ühiselt seda stardipaika mõtestada,» kommenteeris ta.
«Eesti kõrgelt haritud noorte naiste potentsiaal peaks pereelu kõrval leidma enam rakendamist ka tööhõives ja isad saama omakorda osa laste kasvamisest.
Kantsler märkis, et mitmed presidendi pakutud mõtted on ühel või teisel moel ministeeriumil juba töös.
Toetusskeemide vähendamise olulisus
Kaljulaid heitis muu seas ette sotsiaaltoetuste rohkust tänases Eestis ja märkis, et toetusi ei jagata alati mitte vajadusest, vaid mõnest muust kriteeriumist lähtudes. Priske nõustus, et tuleviku sotsiaalkaitse peab lähtuma inimesest ja tema vajadustest ning temagi leidis, et meid on Eestis piisavalt vähe, et mitte külvata abi sinna, kus seda tarvis pole.
Ta tõi näiteks puude määramise otstarbekuse ehk kui inimene vajab tegelikult abivahendit või konkreetset teenust, mitte lihtsalt puude silti ja sellega kaasnevat bürokraatiat, siis tuleks lähtuda just tema vajadusest see konkreetne abivahend või teenus saada.
Ministeerium on ka üle vaatamas elatusmiinimumi metoodikat, et vähendada erinevaid toetusskeeme. «Näiteks, kas Eestis peab olema seitse erinevat vanemapuhkuse skeemi või piisaks ühest, mis oleks piisavalt paindlik?» arutles kantsler.
Eestis on lapsevanematel praegu võimalik kasutada seitset erinevat vanemapuhkust ja kuut erinevat hüvitist. Süsteem võiks olla aga tunduvalt lihtsam ja paindlikum ning see võiks toetada ka vanemate osalust tööturul.
Ka Kaljulaid rõhutas oma kõnes, et kolmikute ema ei vaja tegelikult töötamispiirangut läbi emapalga saamisega kaasnevate tulupiirajate. Tema ja ta lapsed võivad olla tunduvalt õnnelikumad, kui ta saab töötamist jätkata, teenida tulu, mis ei mõjuta negatiivselt tema õigusi saada emapalka, leidis ta.
Rohkem võimalusi tööturul
Reedel esitaski ministeerium valitsusele ettepaneku liita kõik lapse sünniga soetud puhkused ja hüvitised ühtseks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks. Sellest osa oleks reserveeritud emale, osa isale ja osa vanematele jagamiseks.
Üks võimalikke ministeeriumi pakutud lahendusi on lubada vanemahüvitist saaval vanemal samaaegselt töötada nii, et vanemahüvitis ei vähene. Nii oleks lapsevanemal soovi korral võimalik palgata lapsehoidja ja mitte kaotada oma rolli tööturul. Ühtlasi aitaks suurem nõudlus lapsehoidjate järele kaasa erateenuste arengule.
Priske märkis, et mitmes Euroopa riigis on levinud seegi, et vanem, kes on väikelapsega kodus, võtab oma lapsele seltsiks veel paar last ja teenib hoopis nii tulu. Sellise lahenduse eelduseks olekski see, kui vanemapuhkuste ja -hüvitiste skeem muutuks paindlikumaks ja bürokraatia väheneks.
Samuti tuleks rohkem toetada isade osalust laste kasvatamisel. «Eesti kõrgelt haritud noorte naiste potentsiaal peaks pereelu kõrval leidma enam rakendamist ka tööhõives ja isad saama omakorda osa laste kasvamisest,» leidis Priske.
Tema sõnul on riik astumas samme ka töötuse ennetamiseks ja tal on hea meel, et presidentki neid arenguid toetab. Nii hakatakse tulevast aastast töötukassa kaudu pakkuma täiend- või ümberõpet töötavatele inimestele, kellel ei ole eri- või kutsealast haridust, kelle eesti keele oskus on puudulik või on kvalifikatsioon vananenud ning ka neile, kes peavad töökohta vahetama terviseprobleemide tõttu.
Lisaks võivad tööandjad hakata saama koolitustoetust, et uusi või olemasolevaid töötajaid koolitada. See tähendab, et töötukassa hakkab lisaks töötutele panustama ka juba töötavate inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse.
Suurem roll kohalikel omavalitsustel
Kaljulaid tõi veel oma kõnes välja, et meie pikaajalised võimalused sotsiaalkaitse valdkonnas ei sõltu mitte niivõrd riigieelarvest, vaid kohalikest omavalitsustest, veel täpsemalt sotsiaaltöötajatest ja nende tegevusvabadusest.
Priske sõnul juba minnakse seda teed, et üha rohkem asju otsustataks kohalikul tasandil, näiteks saavad kohalikud omavalitsused otsustada puudega laste lapsehoiu rahastuse üle. «Selle mõtestamisega me küll alles alustame ega ole jõudnud sinna, kus kõik oleks nii, nagu loogiline tundub. Presidendi kõne oli oluline suunanäitaja, et järjest rohkem otsustajaid võtaksid sellise mõtteviisi omaks,» rääkis kantsler.
Ka kõrgematel sotsiaalkaitse kursustel jõuti aruteludes järeldusele, et riik peaks rohkem kohalikke omavalitsusi usaldama, ja inimeste muredele tuleks enam just kohapeal lahendusi leida.
Priske sõnul muutub vananeva ja väheneva elanikkonnaga riigis tõepoolest kogukonnateenuste arendamine järjest olulisemaks ning siinkohal peab ta silmas nii lapsehoidu kui ka erinevaid sotsiaalteenuseid ja transpordi korraldust.
Samuti tõi ta välja, et tihtipeale oleks palju tõhusam, kui väikese tasu eest osutab teenuseid kas või näiteks naaber või üleaedne. «Ja miks ei võiks selliste kogukondlike väikeste teenuste eest maksmine käia maksuvabalt? Toetame igati presidendi mõtet selle üle arutada, sest inimesed on ise kõige targemad otsustajad oma elukorralduse üle ja riik ei peaks neid selles asjata piirama,» möönis Priske.
Loe Kaljulaidi kõnet täismahus siit: Kersti Kaljulaidi kõne Lääne-Virus: millist sotsiaalkaitset vajab kodus töötav ema?