Valitsus otsustas tänasel istungil võtta Eesti kodakondsus ära riigireetmises süüdi mõistetud endise kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni abikaasalt Viktoria Dressenilt.
Riigireetur Viktoria Dressenilt võeti ära Eesti kodakondsus (15)
3. november 2016, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas teatas pressikonverentsil, et valitsus tegi seesuguse otsuse esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos. «Me võtsime riigireeturilt ära Eesti kodakondsuse. Tegemist on pretsedendiga,» rõhutas Rõivas.
Viktoria Dressenile anti Eesti kodakondsus 2008. aastal. Taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks esitas naine ajal, mil ta oli Venemaa Föderatsiooni julgeolekuteenistuse FSB ülesandel juba üle viie aasta tegutsenud Eesti riigi julgeoleku vastu.
«Aja jooksul ohutunne nürineb. See ei ole nii terav kui alguses. Kui see kõik pihta hakkas, jõudsin otsusele, et teen õigesti. Ükskõik kus ma ka ei elaks – olen venelane.»
Siseminister Hanno Pevkur tegi valitsusele ettepaneku võtta ära Eesti kodakondsus inimeselt, kes on süüdi mõistetud riigireetmises, asutusesisese teabe edastamises ja muus.
«Arvestades asjaolu, et isik tegutses Venemaa FSB ülesandel ja huvides ning Eesti kodakondsuse taotlemisel esitas valeandmeid ja varjas tegelikke asjaolusid, teeb siseministeerium valitsusele ettepaneku võtta isikult Eesti kodakondsus,» seisab siseministeeriumi seletuses.
Valitsuse päevakorras olid märgitud vaid isiku nime initsiaalid V.D.
Kaitsepolitseis töötanud ja riigireetmises süüdi mõistetud Aleksei Dressen vabastati kodakondsusest mullu 15. oktoobril. Dressen kirjutas ise avalduse Eesti kodakondsusest loobumiseks ja valitsus rahuldas tema taotluse. Aleksei Dressen sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 1993. aastal.
Harju maakohus mõistis 2012. aasta juulis riigireetmises ja ametialase teabe edastamises süüdi kaitsepolitsei endise töötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni.
Aleksei Dressenile mõistis kohus karistuseks 16 aastat vangistust ja Viktoria Dressenile kuus aastat tingimisi vangistust viieaastase katseajaga. Ühtlasi mõistis kohus Dressenitelt välja kriminaaltuluna saadud 142 900 eurot ja konfiskeeris Dressenitelt läbiotsimiste käigus leitud 23 556,85 eurot sularaha ning nende omanduses oleva korteri.
Eesti vahetas septembris Eesti-Venemaa piiril Piusa jõe sillal riigireetur Aleksei Dresseni Venemaal vangi mõistetud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri vastu välja.
Aasta tagasi 28. septembril sai Vene telekanali Rossija saates «Vesti nedeli» näha videokaadreid, kuidas Eston Kohveri vastu välja vahetatud Aleksei Dresseni naine ja kaks poega käisid pereisal Moskva rongijaamas vastas.
Viktoria Dressen rääkis perekonda saatvale telemeeskonnale lühidalt riigireetmise tagamaadest: «Aja jooksul ohutunne nürineb. See ei ole nii terav kui alguses. Kui see kõik hakkas pihta, jõudsin otsusele, et teen õigesti. Ükskõik kus ma ka ei elaks – olen venelane. Keegi kirjutas, kui ta (Aleksei Dressen – toim) vahistati, et see oli raha, karjääri pärast. Mina tean, kuidas see tegelikult oli.»
Pärast Aleksei Dresseni väljavahetamist Dressenid elama Venemaale.
Kodakondsusseaduse järgi saab valitsus neilt, kes ei ole sünnijärgsed kodanikud, teatud tingimustel Eesti kodakondsuse ära võtta. Nii näiteks võib ta seda teha välisriigi luureteenistusse astunud isikutelt.
Valitsus ei ole seni mitte üheltki inimeselt Eesti kodakondsust ära võtnud. Inimesi on küll loetud Eesti kodakondsuse kaotanuks põhjusel, et nad on Eesti kodanikuna võtnud vastu mõne teise riigi kodakondsuse.