Riigikogu täiendas pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mille alusel hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva.
Hõimupäev sai riiklikuks tähtpäevaks
17. veebruar 2011, 14:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
80 poolthäälega võeti vastu riigikogu liikmete Mart Nuti, Toivo Tootseni, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaasi, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelsoni ja Mari-Ann Kelami algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Hõimupäevaga soovitakse paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks Eesti omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev, ning samuti päev, mil mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest.
Hõimupäeva tähistamine riikliku tähtpäevana soodustab kõigi soome-ugri rahvaste ja riikide koostööd. See võib kaasa tuua samalaadse reageeringu Soome ja Ungari poolt ning aidata mõjutada Venemaad nii kesk- kui regionaaltasandil soome-ugri põlisrahvastesse tõsisemalt suhtuma.
Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel vastavalt 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi otsusele. Samalaadne otsus on kirjas 2000. aastal Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste 3. maailmakongressi resolutsioonis.
1930. aastatel tähistati Eestis hõimupäeva väga laialdaselt koolimajades ja vallamajades. Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni, kuid see taastati 1988. aastal.
Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud nädalapikkune üle Eestimaa toimuv üritustesari, kuhu saabub külla soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja folklooriansambleid Venemaalt, Ungarist, Soomest ja mujaltki. Sügiseste hõimupäevade tähistamine on muutunud traditsiooniks ka Venemaa soome-ugri aladel.