Riigikogu opositsioonifraktsioonid, praegustel andmetel 41 saadikut, annavad täiskogu istungil sisse peaminister Taavi Rõivase umbusaldusavalduse, kuid tõenäoliselt ei hakka riigikogu seda siiski täna arutama.
Vaata, mida opositsioon Taavi Rõivasele ette heidab (2)
7. november 2016, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakond, Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) asusid novembri alguses peaminister Taavi Rõivase umbusaldamiseks allkirju koguma. Tänaseks on asi nii kaugel, et opositsioon annab kell 15 algaval istungil umbusaldusavalduse sisse.
Tõenäoliselt ei nõua valitsus selle kiirkorras arutamist ja hääletamist, mis tähendab, et riigikogu võtab umbusaldusavalduse seaduse kohaselt arutlusele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast algatamist. Kõigi eelduste kohaselt arutab parlament Rõivase umbusaldamist seega sel kolmapäeval.
«Taavi Rõivas on oma otsustamatusega suutnud Eesti viia täielikku seisakusse ning tema juhtimisel ei suuda valitsus langetada suuri ja vajalikke otsuseid,» märkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson umbusaldamise põhjusi kommenteerides.
«Probleeme, mida peaministrile ette heita, leiab meie umbusaldusest mitmeid ning peaministri enam kui kaheldav tegutsemine Eesti esindaja määramisel Euroopa Kontrollikotta oli kõigest viimane piisk karikasse. Seetõttu on meie etteheidete nimekiri märksa pikem. Peaminister Rõivas on täielikult ära kulutanud oma vähese usalduskrediidi ning tema aeg valitsusjuhina on läbi. Usun, et sama arvavad ka paljud koalitsioonisaadikud,» lisas Simson.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel lisas põhjusena asjaolu, et peaminister Taavi Rõivase suutmatus tegeleda riigiettevõtete politiseerimise küsimusega on jõudnud järku, kus see on täielikult hävitanud valitsuse koostöövõime. Alustada tulnuks tema hinnangul tõdemusest, et nõukogude parteiline komplekteerimine on põhiolemuselt vale ning see ei puuduta üksnes riigikogu liikmeid.
«Eesti inimesed ootavad Taavi Rõivase valitsuse langemist ning näiteks täna korraldatakse selle kinnituseks parlamendi ees ka vastavasisuline pikett. Peaministri senine töö on olnud mitterahuldav ja kui me jätkame tänasel rajal, siis süveneb stagnatsioon veelgi. Peaminister on tänase seisaku garant ning ma loodan siiralt, et meil õnnestub ta kiiremas korras välja vahetada,» võttis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaministri umbusaldamise põhjused kokku.
Umbusaldamise algatamiseks riigikogus on vaja 21 häält ning peaministri umbusaldamiseks ja valitsuse tagasiastumiseks on oluline saada 51 parlamendisaadiku toetus.
Postimees avaldab umbusalduse teksti täismahus:
Taavi Rõivase juhitud valitsusel puudub mõistlik maksu- ja majanduspoliitika, mille tagajärjel pole võimalik Eesti majanduskasvu seisakust välja tuua. Seega on lisaks seisakule majanduses meil võimul seisakuvalitsus, nagu koalitsioonipartnerid seda ka ise avameelselt on nimetanud.
Kobareelnõuga räpakalt tõstetud aktsiisid on olnud väga halb vahend valimislubaduste lunastamiseks, sest sellega on haavatud Eesti konkurentsivõimet naaberriikidega võrreldes.
Sotsiaalmaksu ravikindlustusosa poole protsendiline langetamine olukorras, kus Eesti Haigekassa vajab lisavahendeid, annab kinnitust, et valitsus ei ole võimeline algatama vajalikke samme Eesti sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selle asemel, et tunnistada tõsiseid probleeme haigekassas ja pensionisüsteemi rahastamises, peidetakse pea liiva alla ning eitatakse muresid.
Valitsuse haldusreform, mille teostamiseks loodi lausa eraldi ministrikoht, on taandunud omavalitsuste sunduslikuks liitmiseks, mis ei muuda midagi omavalitsuste sisulises toimimises. Lahendamata on ka kiirkorras vastu võetud haldusterritoriaalse reformiga kaasnenud omavalitsuste ülesannete ja tulubaasi küsimused. Valitsus pole endiselt saavutanud kokkulepet lubatud valdkonnaseaduste muutmise osas. Sellega venitamine paneb surve alla kõik Eesti omavalitsused, kes peavad läbirääkimisi omavalitsuste vabatahtliku liitumise osas.
Valitsuse tegevusetus on pannud ka riigikogu olukorda, kus enne omavalitsuste vabatahtliku liitumise etapi lõppu pole võimalik anda garantiisid tulevase rahastuse ega ka ülesannete jaotuse osas. Seega pole omavalitsuste sisulises toimimises vähematki läbimurret. Omavalitsuste iseseisvuse ja finantsautonoomia suurendamise asemel liigub valitsus täiendava tsentraliseerimise suunas.
Taavi Rõivas peaministrina jätkab mittepoliitiliste ametite poliitilist mehitamist ning eirab jätkuvalt õiguskantsleri üleskutset järgida riigiettevõtete nõukogudes võimude lahususe põhimõtet ning kutsuda nõukogudest tagasi reformierakondlastest riigikogu liikmed.
Taavi Rõivas eiras Keskerakonna, Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonide juhtide ettepanekut korraldada pikalt toppama jäänud Eesti esindaja määramiseks EL Kontrollikotta avalik konkurss. Taavi Rõivasel puudus huvi kompromisskandidaadi leidmiseks läbipaistva konkursiga ja riigi usaldusväärsust kõigutava venitamiseta. Alles 10. oktoobril 2016. aastal otsustas Vabariigi Valitsus erakorraliselt telefoni teel peetud kabinetiistungil esitada ilma veenvate põhjendusteta Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikojas endise ministri Juhan Partsi. Vastuoluline otsus tekitas Eesti ühiskonnas laialdast pahameelt. Taavi Rõivas pole peaministrina soovinud ega suutnud lahendada riigiettevõtete juhtimise põhiprobleemi, milleks on ülemäärane politiseeritus ja vastutuse hajusus.
Taavi Rõivase juhitud valitsuskabinetis poliitilise otsusena langetatud mandri ja suursaarte vahelise praamihanke läbiviimine on halvendanud teenuse taset ning kogu protsessist võib välja kooruda Eesti lähiajaloo suurim korruptsioonijuhtum. Tegemist on hankega, mille raames on tehtud miljonitesse eurodesse ulatuvaid valeotsuseid ning mille otseseks kannatajaks on Eesti inimesed. Valitsuse kahjulike otsuste eest peab vastutuse võtma peaminister Taavi Rõivas.
Taavi Rõivase juhtimisel ei ole valitsus astunud samme poliitilise konkurentsi elavdamiseks, selle asemel liigub valitsus täiendava tsentraliseerimise suunas. Üheks näiteks on nii-öelda kahe tooli seadus, mis võimaldab riigikogu liikmetel kuuluda samaaegselt ka kohalikesse volikogudesse ning mõjutada nende otsuseid.
Peaministrina on Taavi Rõivas vastutav riigi julgeoleku eest, paraku näeme, kuidas riigikaitse arengukavad ei kohandu vähimalgi määral halvenenud julgeolekuolukorrale. Riigikaitsesse suunatakse küll raha juurde, kuid esmase iseseisva riigikaitse võimekust see ei paranda, võimekuslünki isegi ei plaanita likvideerima asuda. Siseturvalisus on kroonilise alarahastuse tõttu lakanud paljudes riigi piirkondades kodanike jaoks toimimast, Eesti ja Euroopa välispiir on jätkuvalt valvatud vaid osaliselt.
Peaministri esmased reaktsioonid ja retoorika immigratsioonikiriisis olid ebaadekvaatsed.
Taavi Rõivase valitsused on aastaid eiranud kriisi põllumajanduses, lastes rahvastiku ära toitmise, regionaalpoliitika elujõulisuse ning ekspordi seisukohalt üliolulisel sektoril liikuda hääbumise suunas. Valitsus vaatab hoolimatult pealt, kuidas oluline majandussektor kokku variseb.
Eesti elanikud hindavad peaminister Taavi Rõivase toimetulekut oma tööga mitterahuldavaks. Seda on kinnitanud kõik järjestikused Turu-uuringute AS-i läbiviidud esindusliku valimiga küsitlused, kus viie palli skaalal on hinnang jäänud pidevalt alla skaala keskmise.
Peaminister Taavi Rõivas on kaotanud täielikult opositsiooni usalduse ning ei suuda kontrollida ka enda juhitavat valitsust, mis on juhi puudumise tõttu koostöövõimetu.
Allakirjutanute silmis vajab Eesti riik uut ja otsustusvõimelist valitsust.