Wikileaks: Jakunin avameelitses USA saadikuga

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa Raudteede president Vladimir Jakunin
Venemaa Raudteede president Vladimir Jakunin Foto: SCANPIX

USA Moskva saatkonna memo kirjeldab värvikalt Ameerika suursaadiku Venemaal John R. Beyrle’i 2008. aasta oktoobrikuist kohtumist sealse võimutegelase Vladimir Jakuniniga (62), kes homme üheks päevaks Tallinna saabub. Jakunini esitatud majandusteooria kohaselt pole ei kapitalismi ega sotsialismi tegelikult olemas, vahendab Argo Ideon.

Venemaa Raudtee hiiglaslikus konverentsisaalis toimunud kohtumine oli seda kirjeldanud USA diplomaadi hinnangul spetsiaalselt korraldatud nii, et see saadikule erilise mulje jätaks.

«Jakunini saabumine oli suurejooneline, koos fotograafiga, kes jäädvustas tema käe­pigistuse suursaadikuga, ning kohtumise lõpuks kingiti [meile] see foto raamituna, kuldreljeefiga kaante vahel,» kirjeldab memo. «Jakunin istus, rida vaikivaid asepresidente tema kõrval ning hulk väiksemaid alluvaid ruumis kaugemal.»

Wikileaksi kaudu meediasse lekkinud USA diplomaatilistes memodes, mida Postimees on saanud uurida Norra ajalehe Aftenposten abil, Venemaa Raudtee presidendi Jakunini seoseid Eestiga otseselt kusagil ei analüüsita. Peamiselt on ta Ameerika diplomaatidele huvi pakkunud viie aasta eest – ajal, mil käisid ägedad spekulatsioonid tollasele riigipeale Vladimir Putinile järglase leidmise asjus.

Medvedevi õõnestamine?

2006. aasta märtsis USA Moskva saatkonnas koostatud ülevaade Putini järglase otsingutest ütleb, et Jakunin on Putini lähedane sõber, kes on hoidnud erakordselt madalat profiili.

USA saatkonna allikas Jakunini lähikonnast, kelle nime Postimees jätab avaldamata, ütleb seal, et tema tagasihoidlikkuse põhjuseks on soov ära hoida vastaste rünnakuid.

Samal ajal aga aitavat «Jakunini leer» diskreetselt õõnestada võimalike rivaalide jalgealust, näiteks toetades korruptsiooniskandaali vallandamist Vene nn rahvuslike projektide kohta, mis kahjustaks Dmitri Medvedevit («Prioriteetsed rahvuslikud projektid» on Putini juhitud Venemaal koostatud arengusuunad valdkondades nagu haridus, tervishoid ja eluasemepoliitika – toim).

USA Moskva saatkonna võimalikke presidendikandidaate käsitlevas põhjalikus memos 2006. aasta maist on antud Jakunini iseloomustus. «Putin ilmselt arvestab kauast sõprust Jakuniniga ja tema ärialast kogemust kui parimaid omadusi presidendiameti jaoks,» märgib dokument.

Jakuninil ja Putinil on sarnane KGB-taust, nad kohtusid esimest korda 1990. aastatel Peterburis. «Jakunin on siiani vältinud avalikkust ja (lähedase toetaja hinnangul) loodab, et [Dmit­ri] Medvedev ja [Sergei] Ivanov ei täida 2008. aasta valimiste lähenedes Putini lootusi.»

USA saatkonna kontaktide hinnangul peetakse Jakuninit presidendikohale varukandidaadiks, kes jääks ilmselt ametisse saades Putinile lojaalseks, aga kel võib tekkida raskusi sidemete sõlmimisel Vene poliitilise ja majanduseliidiga.

Saatkonna ühe allika sõnul on Jakunin Venemaa presidendiks liiga eksootiline ja võõras, märkides ära ka tema lähedased ning saladuslikud suhted Vene õigeusu kiriku tippudega.

Samuti Jakunini väidetavad suhted Fidel Castro ja Lyndon LaRouchega (vastuoluline USA majandus- ja poliitikategelane, kes on pettuse eest vangis istunud, ning näiteks võrrelnud president Obama tervishoiureforme Hitleri eutanaasiaga – toim).

Samuti on eksootilisena ära märgitud Jakunini tegevust sellistes organisatsioonides nagu Venemaa rahvusliku kuulsuse keskus. Ka saatkonna teine allikas nõustus, et Jakuninit peetakse hoolimata sõprusest Putiniga Vene eliidi jaoks autsaideriks.

Jakunini 2008. aasta hilissügisel toimunud kohtumisest suursaadik Beyrle’iga Moskvas on USA sealne saatkond koostanud mitmeleheküljelise konfidentsiaalse ülevaate.

Ei kapitalismi, ei sotsialismi

Dokumendist ei selgu, kas kokkusaamine leidis aset Jakunini või USA saatkonna algatusel. Kuna president Medvedev oli ametis juba sama aasta kevadest, ei saanud aga ajendiks olla enam USA varasem huvi Jakunini kui Putini võimaliku järglase vastu. Jutuajamine toimus nii vene kui ka inglise keeles, viimast valdab Jakunin väga hästi, märkis saatkond.

Jakunin avaldas üpris avameelses vestluses USA suursaadikuga muu hulgas oma arusaamu toona veel värske ülemaailmse finantskriisi lätetest.

Memos öeldakse: «Jakunin märkis, et on üksnes osa tõde öelda, et kriis on välja arenenud USAs. Ta süüdistas selles globaal­set rahanduseliiti.» Kriis algas USAst seetõttu, et see oli selle eliidi projektidele suurim turg.

Jakunin väitis, et suured pangandussuguvõsad saavad kriisi ajal veel rikkamaks ning et maailmal tuleb nüüd maksta selle eest, et on pimesi uskunud «uusliberaalseid teooriaid ja Washingtoni konsensust».

Ta märkis ka, et ei sellist kapitalismi ega sotsialismi, mida kumbki vestlejaist külma sõja ajal õppis, polnud tegelikult üldse olemas. Selle asemel oli üksainus ülemaailmne majandussüsteem, elus organism, mida on raske tundma õppida.

«Üks rühmitus, kes (õnnekombel) on valmis sellega tegelema, on Jakunini juhitav Tsivilisatsioonide Dialoogi foorum. See rühm tegeleb «alternatiivse majandusteadusega», mida on arendanud Lyndon LaRouche ja USA sotsioloog Immanuel Wallerstein.»

Tsivilisatsioonide Dialoogi kokkusaamisel Kreekas Rhodose saarel käis mullu oktoobris ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Rhodose foorumi teema oli üks neist, mida Savisaar kapo materjalide järgi peale Keskerakonna rahastamise küsimuse Jakuniniga nende kohtumisel 13. septembril Venemaa Raudtee residentsis Moskvas arutas.

Tankihirm pärsib suhteid

Jakunin kinnitas USA saadikule Moskvas 2008. aasta sügisel, et Venemaal pole veel kriisi tõelisest sügavusest piisavalt aru saadud. Põhiline oli tema arvates see, et valitsused mõistaksid, et tuleb toetada ka nõudlust, mitte üksnes likviidsust.

USA-Vene suhteid takistas Jakunini hinnangul aga senini «külma sõja mentaliteet», mis ei lase näiteks arendada transpordikoridore, kuna kardetakse, et nendes hakkavad sõitma Vene tankid. Sellist mentaliteeti, mida jagavad paljud näiteks Ühendriikides, Prantsusmaal ja ka Venemaal, pidas Jakunin absurdseks.

«Ameeriklastel on Jakunini hinnangul saarel elavate inimeste psühholoogia ning ta kahetses ameeriklaste kommertsiaalsust, mis tähendab, et «ameeriklased ei lähe tualettigi, ilma et televisioon neile ütleks, mis marki tualettpaberit peab kasutama».

USA Moskva saatkonna memos nenditakse kokkuvõtteks, et Jakunin on Venemaal mõjukas poliitika insaider ning tema huvi lõimida Vene majandust rohkem ülejäänud maailmaga on positiivne, «isegi kui mõned tema vandenõusarnased majanduslikud teooriad asuvad äärmuslikkuse piiril».

Venemaa Raudteed juhtiv Jakunin tuleb Tallinna, osalemaks laupäeval Lasnamäele kerkiva vene kiriku risti pühitsemisel, mille kohta Keskerakonna esimees Savisaar on avalikult möönnud, et tegu on valimiskampaaniaüritusega.

Üks visiidi korraldajaid, Jakunini koolivend Jevgeni Tomberg ütles Postimehele, et too saabub Tallinna laupäeval, lahkub Eestist juba samal päeval ning et Jakunini suhtlust siinse ajakirjandusega visiidi programmis ette nähtud ei ole.

Mullu detsembris avalikustas kapo teabe, mille järgi Jakunin lubas 2010. aasta juunis Kiltsi mõisas Savisaare ja teiste isikute juuresolekul, et Keskerakonnale antakse parlamendivalimisteks toetust 1,5 miljonit eurot. Savisaar on igasugust rahaküsimist Venemaalt eitanud.

Jakunin pidas Ühendriikide viisanõuet haavavaks

Ameerika Moskva saatkonna memo Vladimir Jakunini kohtumisest USA saadikuga 28. oktoobril 2008 ei saanud mööda ka Vene raudteejuhi murest Ühendriikide viisa saamisel, mida ta oli vestluse käigus pidevalt korranud.

«Jakunin vihjas, et nii tuntud inimese jaoks nagu tema on solvav, et ta peab [viisa saamiseks] läbima niisuguse protsessi,» seisab memos. Mees oli saanud Ühendriikidesse konverentsile sõitmiseks kolme päeva jooksul ühekordse viisa.

Vestluses kerkis ka esile Jakunini soov sõita mõne kuu jooksul USAsse, et edendada seal vene õigeusu kiriku suhteid teisel pool ookeani asuvate õigeusklikega, ning ta kutsus saadikut 2008. aasta detsembris Andrei Esmasündinu fondi korraldatud tseremooniale Kremlis. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles