Statistikaamet viis läbi 2020. aastal plaanitava ainult registri andmetel põhineva rahva ja eluruumide loenduse esimese katsetuse. Prooviloenduse tulemused näitasid, et paraku ei sisalda ehitusregister veel piisavalt infot selle kohta, milline on inimeste eluruumide tehniline seisukord.
Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklike andmekogude info põhjal.
Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Registripõhise loenduse jaoks vajab statistikaamet andmeid vähemalt 20 riiklikult registrilt.
Loenduse õnnestumiseks teeb statistikaamet kaks prooviloendust. Esimene prooviloendus toimus sellel aastal. Prooviloenduse käigus testiti registrite andmekvaliteeti, loenduse metoodikat ja loendusel kasutatavat tarkvara.
Eluruumide andmete kaardistamiseks kasutati ehitisregistri, aadressiandmete süsteemi ja rahvastikuregistri andmeid, teatas statistikaamet. Registrites on eluruumide kohta kolme tüüpi tunnuseid: 1. eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnused; 2. eluruumide tehnilised tunnused (pesemisvõimalus, kasulik pind/tubade arv, veevarustussüsteem, kütmise tüüp, ehitusaeg); 3. omandiga seotud tunnused.
«Prooviloendus õnnestus, saime testida kõike, mida plaanisime,» kommenteeris statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja lisas, et samas tõi prooviloendus eluruumide loendamisel registrite andmetes välja probleemkohad, millele tuleb enne loenduse toimumist koostöös lahendus leida.
Registripõhise loenduse õnnestumine sõltub Oopkaupi selgitusel registrite andmekvaliteedist ja nende tehnilisest valmisolekus. «Mõlema paranemisest võidavad nii registripidajad kui ka registri andmete põhjal avaliku teenuse saajad,» tõdes ta.
Prooviloenduse eluruumide tulemusi hinnates tõdes REGREL projektijuht Diana Beltadze, et registrites on andmete olemasolu ja kvaliteet tagatud eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnuste puhul ning omandiga seotud tunnuste puhul.
Eluruumide tehniliste tunnuste olemasolu puhul on puudujäägid kõige suuremad ja neid andmeid pidi prooviloendusel täiendama eelmise rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal. «Murelikuks teeb see, et praegu ei sisalda eluruumide infot koondav peamine andmekogu ehitisregister teavet, mis võimaldaks riigi elamufondi olukorda kirjeldada ja andmete uuendamine ehitisregistris ei toimu piisava operatiivsusega,» lisas Beltadze.
Eestis on prooviloenduse järgi 2016. aastal 730 876 eluruumi. Neist tavaeluruume 725 539 (asustatud 526 465), ühiseluruume 4359 ja muid elamuüksuseid 978.