Tagasi mobiilivaatesse

Eesti uudised

:

Perearstid: enamik on läinud üle digitaalsetele tervisekaartidele

Enam kui kaks kolmandikku perearstidest täidavad tervisekaarte siiani käsitsi, heitis haigekassa audit ette 2009. aastal. Perearstide seltsi kinnitusel on nüüdseks elektroonilised süsteemid kasutusel enamikul arstidel.

Haigekassa tehtud audit uuringufondi pigem palju kulutanud perearstide kohta märkis 2009. aastal, et käsitsi tehakse tööd hoolimata sellest, et perearsti kulumudelisse on IT-kulu sisse arvestatud alates 2003. aastast. «Käsitsi täidetud kaartide korral on üsna tavaline, et raske on siduda määratud analüüse ja uuringuid sissekannetega tervisekaardis,» tõdeti auditi järeldustes. Käsitsi täidetud kaartidel polnud üldjuhul märget esmase või korduva diagnoosi kohta, samuti ei pandud sinna diagnoosikoode.

Perearstide seltsi juht Ruth Kalda sõnas, et see audit ei peegeldanud ka siis tegelikult keskmist olukorda perearstide hulgas, sest valim oli kitsas – uuriti neid perearste, kes kasutasid pigem liiga palju uuringuteks ette nähtud raha. «Saame öelda vaid seda, et uuritud perearstide hulgast, keda oli kokku 34, nende hulgast suur enamik täitis kaarte käsitsi. Tegelikult on enamikul perearstidel siiski kasutada elektroonilised patsientide kaardid,» kinnitas Kalda.

«Tulemusi püütakse üldistada kogu perearstkonnale, mis ei ole õige,» sõnas ta.

«Tõepoolest - paberkaarte, mis on ajast ja arust, on rohkem kui tänapäeva meditsiini kvaliteetsesse praksisesse sobiks, sest et need on halvasti loetava käekirjaga ja kolleegile raskesti kiiret ülevaadet võimaldavad, võrreldes digitaalse haiguslooga,» tõdes perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik.

Selle põhjusi oli ise juba viis aastat paberivaba digitaalset süsteemi kasutaval Talvikul lõpuni raske mõista. «Ma arvan, et see on pigem arvutipelgus ja soovimatus kaasa areneda uue süsteemiga. Tegelikult needsamad perearstid edastavad oma aruandluse ja haigekassale arved suure tõenäosusega siiski arvutiga, sest teisiti neid enam teha ei saa,» lausus ta.

Teisalt tõdes Talvik, et paberkaardilt digitaalsele haigusloole üleminek on keeruline just arstide suure koormuse tõttu, sest siis tuleb mingil ajal paberkaarte paralleelselt arvutiga kasutada,see on aga ajamahukam. «Peab eeldama arsti valmidust teha iga patsiendi kohta kokkuvõttev vaheepikriis pikka aega kestnud haigustest, mis on olulised ka praegu,» selgitas ta.

Perearstide praeguse töökoormuse juures on see füüsiliselt tohutu töö, mida tema sõnul polegi võimalik igapäevatöö kõrvalt teha.

IT-süstemid ei kattu

Samuti on haigekassa auditis välja toodud arstide enda mure, et perearstikeskuste ja eriarstiabi osutajate kasutatavad IT-süsteemid ei kattu, mistõttu ei ole paljudes piirkondades võimalik eriarstiabis tehtavate uuringute vastuseid IT-süsteemide kaudu saada. Kuna patsiendid ei naase alati perearsti juurde, jäävad mitmete uuringute vastused perearstidele teadmata.

Anneli Talviku sõnul on see kattumatus siiani suur probleem. Oma patsientidelt peab ta rangelt nõudma, et eriarstil käigu järel tuldaks tagasi tingimata alles siis, kui vastus käes. «Kui paberi sai, siis ma selle skännisin või sekretär kirjutas paar-kolm lauset arvutisse ümber. See on aastatepikkune nüri ja järjepidev töö ja siiamaani teeme seda,» tõdes ta.

«Kui eriarsti vastust ei saanud, ei olnud perearstil seda võimalik sageli ka haigla digisüsteemist näha ja samuti ka vastupidi. Eriarst ei näe sageli perearstipoolselt tehtud uuringuid, sest kasutab teist süsteemi. Varianti, et kõik läheks digilukku ja kõik oleks olemas vajaduse korral, pole tõesti siiani teostunud – sest igal haiglal on oma süsteem, sotsiaalvaldkonnal oma, kiirabil oma, Tallinna linnal oma ja nii edasi, see on hull logistika.»

«See tähendab aga taas suurt ajakulu, mida suurte nimistutega arstidel pole. Perearst peab nägema tervikut - kõike, mis patsiendiga toimub. Paljuski on tervikpildi «kokkukleepimine» jäetud perearsti kaela, kuigi selle kui vajaliku töövahendi peaks pakkuma tervishoiusüsteem,» leidis Talvik.

Haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel märkis, et perearstide ja eriarstide infosüsteemide ühildumise tagamine on iga teenuseosutaja enda korraldada. «Selleks on arstidele ka raha ette nähtud – IT-kulud on arvestatud tervishoiuteenuste piirhindadesse ja perearsti pearahasse,» sõnas ta.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadruth kaldaperearstHaigekassaanneli talvik
Samal teemal
skandaal fifas
Sponsoreeritud artiklid
made in estonia
arvamusplats
kirev gloobus
kus saab pisikuid kartmata ujuda?
Päevakava
Just nüüd00:00
29Mai Haarav loodusdokumentaal «Emajõe veemaailm» Postimees Kinos>
Just nüüd09:00
29Mai Postimehe otsepilt: Euroopa Noorte Korvpalliliiga superfinaalid>
Just nüüd10:00
29Mai Postimees teeb otseülekande konverentsilt «Kui mees on mees?» (6)>
Just nüüd12:00
29Mai Postimees teeb otseülekande Eesti inimarengu aruande esitluselt (12)>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
SetomaaKõik
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Age Oks

45

Age Oks

baleriin

Kalle Mihkels, 70

teleajakirjanik ja poliitik

Jassi Zahharov, 61

ooperilaulja

Tarmo Eespere, 56

pianist

Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson), 53

maalikunstnik

Sulev Valner, 50

ajakirjanik ja nõunik

Külvar Mand, 50

poliitik ja anestesioloog

Aivar Nigol, 50

omavalitsustegelane

Tiit Helimets, 38

tantsija

Peep Sooman, 37

kinnisvarategelane

Mihkel Kaevats, 32

kirjanik ja tõlkija

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja hannes galeriist