Rünnak psühhiaatriakliinikus tõstatas kohtunike turvalisuse küsimuse

Kohtusaal. Foto: Sille Annuk

Hiljuti ühes Lõuna-Eesti psühhiaatriakliinikus aset leidnud rünnak kohtuametniku vastu tõstatas küsimuse, kuidas saaks psüühiliselt haigete inimestega kokku puutuvate kohtunike ja kohtuametnike tööd turvalisemaks muuta.

21. oktoobril läks Tartu maakohtu tsiviilkohtunik ja temaga kaasas olnud kohtuistungi sekretär tavapärases korras ühte Lõuna-Eesti psühhiaatriakliinikusse ära kuulama psüühikahäirete all kannatavat patsienti. Kui patsiendi saatja parajasti arstikabineti ust sulges, rebis patsient end ootamatult tema küljest lahti ja läks käsipidi kallale kohtuniku läheduses seisnud sekretärile, lüües teda tugevalt vastu nägu ja pead. Rünnak oli sedavõrd tõsine, et ametnik pöördus abi saamiseks EMO-sse ning tervisehäire kestis veel mitu päeva.

Nii tõsist juhtumit Tartu maakohtu esimees Liivi Loide varasemast ajast ei mäleta. «Eks ole varemgi ette tulnud juhte, kus kohtunik või tema sekretär on tundnud end patsiendist ohustatuna, kuid tavaliselt on kohe haiglas sekkutud ja nii on suudetud halvim ära hoida,» rääkis ta. 

Varsti tuli juhtum arutusele ka Tartu maakohtu tsiviilkohtunike koosolekul, kus räägiti varasematest intsidentidest ja pakuti lahendusi taoliste juhtumite ärahoidmiseks tulevikus. Kohtunike sõnul seisneb põhiprobleem selles, et haiglatel pole eraldi ruumi, kus agressiivset patsienti ära kuulata. Vestlustest kohtunikega selgus ka, et haiglas ei ole alati tagatud saatjat või pole viimase kohalolek olnud piisav.

Eraldi ruum või videokonverentsid

Seega on Loide sõnul kujunenud olukord, kus kohtunike ja kohtuametnike turvalisuse probleem ei ole enam pelgalt hüpoteetiline, vaid nad on oma ametiülesannete täitmise ajal reaalselt kannatada saanud. Et kohtuametnikud saaksid edaspidi oma tööd ohutult teha, tuleks kohtu esimehe sõnul kaaluda erinevaid lahendusi.

Üks lahendus võikski Loide hinnangul olla see, et kliinikus on eraldi ruum, kus patsient ning kohtunik ja kohtuametnik saaksid eraldatult olla. Teise ettepaneku kohaselt võiksid kohtunikud psühhiaatriahäiretega patsiente ära kuulata videokonverentside käigus, kui just pole vajadust näost-näkku kohtuda.

Need lahendused pakkus Loide välja ka möödunud nädalal justiitsministeeriumile saadetud kirjas. Justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas saatis kirja edasi sotsiaalministeeriumi kantslerile Marika Priskele. Kuna pöördumine on alles nii värske, pole sotsiaalministeerium jõudnud konkreetseid lahendusi analüüsida, kuid plaanis see on.

Nii justiitsministeeriumist kui ka teistest Eesti maakohtudest kinnitati, et kohtunikud ei ole varem sellistest rünnakutest, nagu hiljuti Lõuna-Eestis aset leidis, teatanud. Seetõttu pole ka justiitsministeerium varem sotsiaalministeeriumi poole sellise probleemiga pöördunud. 

Ettearvamatu käitumisega tuleb arvestada

Küll möönavad ka Harju ja Viru maakohtute kohtunikud, et teema on aktuaalne. Kohtute pressiesindaja Kristina Ots selgitas, et probleeme võib tekkida ka psüühikahäirega inimeste ärakuulamisel nende kodudes, näiteks kui neid ei ole võimalik kohtusse kutsuda.

«Kui haiglas ja kinnises asutuses (näiteks Valkla hooldekodus - toim) saab kohtunik paluda enda juurde asutuse töötaja, kes saab vajadusel sekkuda, siis isikute ära kuulamisel nende kodudes, ei taga kohtuniku turvalisust keegi,» nentis Ots.

Samas möönis ta, et kohtunikel on vastavad teadmised, kuidas akuutses seisundis olevate inimestega suhelda ning nad saavad võimalikke rünnakuid vältida või vähemalt ohtu vähendada. Tema sõnul on oluline ka haiglate ja kohtute hea koostöö. 

Ots märkis, et täielikku kaitset on siiski raske tagada, sest isegi kõige paremate turvameetmete juures on psüühilise haigusega inimese käitumine tihti irratsionaalne ja ootamatu. «Ilmselt arvestavad kõik tahtevastase ravi, kinnisesse asutusse paigutamise ja eestkostega tegelevad kohtunikud sellist spetsialiseerumist valides juba eos asjaoluga, et vahejuhtumeid võib ette tulla ja psüühiliselt haigete inimeste käitumine võib olla ettearvamatu,» lisas ta.

Ka Pärnu maakohtu pressiesindaja Anneli Vilu kinnitas, et keegi Pärnumaa kohtunikest ei ole seni oma tööülesannete täitmisel rünnakute ohvriks langenud ega vigastada saanud. «Ette on tulnud olukordi, kus isik on olnud närviline ja väljendanud seda verbaalselt, öelnud näiteks inetult, või on ta oma käitumiselt jätnud ohtlikuma mulje, kuid sellised olukorrad ei ole lõppenud reaalse rünnakuga kohtuniku või kohtuametniku vastu,» ütles Vilu.

Kohtunike töö igapäevane osa

Maakohtu kohtunikud käivad psühhiaatriakliinikute akuutpsühhiaatria ja vastuvõtuosakonna või sundraviosakonna patsientidega kohtumas pea iga päev. Lisaks tuleb neil käia erihoolekandeasutustes, et lahendada inimeste eestkoste küsimusi. «See on tsiviilkohtunike töö igapäevane osa,» märkis Tartu maakohtu esimees Loide. 

Näiteks Tartu maakohtu 35-st kohtunikust tegeleb tsiviilmenetlustega 20 kohtunikku, mis tähendab, et neil kõigil tuleb aeg-ajalt psühhiaatrigahaiglates või erihooldekandeasutustes patsientidega vestlemas käia. Vahel käib kohtunik üksi, vahel koos sekretäriga.

Täpsemalt menetlevad kohtunikud hagita asju psüühikahäirega inimese paigutamiseks tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriakliinikusse. Näiteks kui inimene on oma tervisliku seisundi tõttu ootamatult haiglasse sattunud ja ta pole oma ravimiseks sõnaselgelt luba avaldanud või ta pole seda üldse võimeline tegema (pole adekvaatne või üldse kontaktne), siis peab kohus tema ravimiseks loa andma. Kohtunikel tuleb läbi viia inimese, kelle kinnisesse asutusse paigutamist taotletakse, ärakuulamine.

Tartu maakohtu kohtunike sõnul toimub patsientide ärakuulamine tulenevalt patsientide tervislikust seisundist ja konkreetse haigla võimalustest kas haigla akuutosakonna palatis, koridoris, vastuvõturuumis või arsti kabinetis. Nende sõnul liigub kohtunik osakonnas tihti saatjata ning teda ümbritsevad seal vabalt liikuvad patsiendid. Kabinetis ja vastuvõturuumis on juures ka keegi asutuse töötajaist.