Riigikogus kaheksat kohta omava Vabaerakonna kaasamine loodavasse võimuliitu selgub neljapäeval pärast seda, kui pea nädal aega võimukõnelusi pidanud Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on majandus- ja maksumuudatustes kolmekesi kokku leppinud.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles täna pärast erakondade esimeeste kohtumist Vabaerakonna fraktsiooniga, et kohtumisel räägiti põllumajandusest, demokraatiapaketist, maksudest ja majandusest ning kõigil neil teemadel on erakondadel päris palju ühist. Vabaerakonnaga on läbirääkimisteemadel konsulteeritud ka varem ning lähipäevil on Ratase sõnul plaanis uus kohtumine.
Ratas selgitas ajakirjanike küsimustele vastates, et Vabaerakonna kaasamist ei arutata mitte seetõttu, et Keskerakonna hääled ei peaks, vaid sellepärast, et see võimaldaks moodustada suure, laiapõhjalise koalitsiooni.
Ka SDE esimees Jevgeni Ossinovski ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et ühelt poolt on tavatu moodustada koalitsioon, kuhu kuulub vajalikust rohkem erakondi. «Mitte sellepärast, et ei taheta jagada võimu, vaid eeskätt seetõttu, et üks partner, kelle hääled liiast on, reeglina tunneb ennast emotsiaalselt selles valitsuses üleliigsena ja see tekitab asjatuid pingeid,» ütles ta.
Teisalt on sel tema sõnul ka positiivne pool, sest uue valitsuse ühiskondlik kandepind on Vabaerakonna kaasamise korral suurem. Kohtumistel on tema sõnul selgunud, et neljal erakonnal on ühist päris palju.
Samas soovivad võimukõnelusi pidavate erakondade juhid enne Vabaerakonna paativõtmist kolmekesi kokku leppida kõige keerulisemaks osutunud maksu- ja majanduspoliitika muudatused, mida on arutatud alates neljapäeva õhtust. Kuigi eile öötundidesse veninud arutelul jõuti kokkuleppele väga lähedale, on osa arvutusi veel puudu ja nende põhjal plaanitakse viimane aruteluring korraldada homme õhtul.
Ossinovski nentis, et sel teemal on läbirääkimised olnud üsna tulised, kuid see on ka arusaadav, sest maksupoliitika on poliitilises ideoloogias üks suurimaid veelahkmeid. Tema sõnul on maksupoliitika koalitsioonilepingus kõrgeima prioriteediga, sest avaldab ühiskonnale väga suurt mõju ning muu hulgas määrab kehtestatav finantsraam, kui palju on võimalik nii haridusse, sotsiaalvaldkonda kui mujale täiendavalt investeerida.
«Kõikidel koalitsiooniläbirääkimistel on valitsuse rahaline raam olnud kõige tulisemate vaidluste objekt ja kõik valitsused on ikka ametisse saanud ja kokkulepped on sõlmitud. Nii et loomulikult me kokkuleppele jõuame,» ütles ta ja lisas, et hiljemalt reedeks on uus koalitsioonilepe valmis.
Ratas avaldas veendumust, et maksu- ja majanduspoliitika muudatused lepitakse kokku neljapäevaks ja siis saab selgeks ka see, kas Vabaerakond tuleb koalitsiooni. «See hetk on ka Vabaerakonna jaoks otsustav, kas nad soovivad tulla kaasa või mitte,» ütles Ratas.
IRLi esimees Margus Tsahkna ütles samuti, et neljapäevaks peavad kolm erakonda, kes kannavad tulevase koalitsiooni moodustamise suhtes suuremat vastutust, jõudma maksupoliitika põhimõttelistes küsimustes kokkuleppele. «Küsimus on selles, et kui me kolmekesi ei suuda põhimõtetes kokku leppida, siis ei ole meil midagi ka neljakesi arutada,» ütles ta ja lisas, et Vabaerakonda on hoitud seni ja hoitakse ka edaspidi läbirääkimiste käiguga kursis.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel kinnitas, et Vabaerakond on enam-vähem igapäevaselt läbirääkijatega ühenduses olnud, ehkki mõningatest asjadest teavad nad sama palju kui meedia. «Eks see siis selgub. Me peame sellele väga kiirelt vaatama, mis juba on, ja kõnelema kaasa selles, mida veel ei ole. Me oleme selleks valmis,» ütles ta ja lisas, et erakond on nõus andma läbirääkijatele kaks päeva lisaaega.
Küsimusele, miks ikkagi Vabaerakonna kaasamist kaalutakse, vastas Herkel, et erakond on sümpaatne partner, kes tõstaks koalitsiooni legitiimsust.
Keskerakonna, SDE, IRLi ja Vabaerakonna koalitsioonil oleks riigikogus 64 kohta.