Nõgene: suurim väljakutse ERRile on muutustega kaasaminek
15. november 2016, 16:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/15/6075595t1h7c6e.jpg)
«Tarbimise vorm on muutunud detailsest sisust pinnapealsemaks. Suurim väljakutse ERRile on muutustega kaasaminek. Samas ei tohiks jääda uute platvormide arendamisel tagaplaanile sisu,» nentis kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene.
Täna kogunes Riigikogu kultuurikomisjon, et arutleda ERRi rahastuse, ülesannete, uuenduste ja tulevikutrendide üle meediaturul.
Paavo Nõgene sõnul vajab kaasajastamist ERRi taristute tehnoloogia. Uudistemaja rajamine Kreutzwaldi tänavale on lõppemas. Tema sõnul on iga organisatsiooni õitseng ning panus ühiskonda sõltuv inimestest, kes seal töötavad. «Siinkohal on vajalik meeles pidada õiget järjekorda: kõigepealt inimene ja seejärel tehnika ning taristu. Fookust aga vajavad mõlemad.»
ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa sõnul on avalik-õigusliku ringhäälingu oluliseks eesmärgiks pakkuda midagi vastukaaluks konkurentsile, mis turul on kujunenud väga kõvaks. «Meil on ETV2 ja ETV+, aga sellest ilmselgelt ei piisa. Traditsioonilised tele – ja raadiokanalid on languses üle terve maailma,» rääkis ta. Langevad trendid on omased tele – ja raadiokanalitele ning tõusvad trendid veebile.
Et traditsiooniliste kanalite langus ei oleks pöördumatu, on vaja investeerida. «Ilma selleta ei sünni midagi. Öeldakse, et raadiot ja televisiooni teevad inimesed, aga mida aeg edasi, seda rohkem teeb televisiooni ka raha,» rääkis Allikmaa. Suure ekraani tulevik on tema sõnul seotud meelelahutusega ja see maksab.
ERRi eelarvelised võimalused on Allikmaa sõnul nigelad. Rahvusringhäälingu rahvusliku koguprodukti joon on olnud pidevas languses. Võrreldes teiste organisatsioonide, asutuste ja ettevõtetega jääb rahvusringhääling aasta-aastalt vaesemaks.
Töötajate töötasud ja palgad jätavad soovida. «Kümne aasta jooksul ei ole me saanud juurde vahendeid selleks, et tõsta teletöötajate palkasid,» ütles Allikmaa. «Raadiot ei kuulata ja telekat ei vaadata mitte nende pärast, kes teevad tööd kuskil kaadri taga, vaid nende pärast, kes teevad tööd eetris, häälega ja näoga. Nende inimeste palk vajab tõsmist,» märkis Allikmaa. Selleks aga pole ERRis juba aastaid vahendeid olnud.
IT võimekus peaks olema paremini läbimõeldud ja rahastatud. «ERRi tulevik on seotud sellega, kui tugevad suudame olla IT arengus. Oleme meediaorganisatsioon, aga kindlasti ka IT organisatsioon.»