/nginx/o/2016/10/18/5969347t1h7b6b.jpg)
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimehe Martin Helme hinnangul ei ole võimuliidu loojad tegelikult huvitatud Vabaerakonna kaasamisest valitsusse ning ka Vabaerakonnal pole ilmselt huvi osaleda «ripatsina» koalitsioonis, mille tegevuspõhimõtted on ilma nendeta juba ette kokku lepitud.
Helme ütles Postimehele, et tema arusaamise kohaselt ei ole võimukõnelusi pidavad erakonnad Vabaerakonnaga nagu ka EKREga sisulisi teemasid arutanud ning valmiv koalitsioonileping on ikkagi vaid kolme erakonna kokkulepe. Tema sõnul on EKRE juba varem teatanud, et oleks olnud huvitatud ja valmis valitsuses osalema, kuid seda võrdse partneri, mitte ripatsina, kes liituks tagantjärele kokkuleppega, milleni kolm erakonda on jõudnud.
Vabaerakonna kaasamisel räägitakse tema sõnul kahest eesmärgist: suurendada koalitsiooni häältekaalu parlamendis ning anda Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) valitsuses liitlane, kes on vähem vasakpoolne kui ülejäänud kaks. «Kui ma kristallkuuli sisse vaatama peaks, siis mina ei usu, et [Vabaerakond valitsusse] võetakse. Minu meelest ei ole Vabaerakond taolisest asjast huvitatud, et nad siis, kui kõik valmis on, kampa kutsutakse, ja kokkuvõttes ei ole ka ükski koalitsioonikaaslane nii väga huvitatud sellest, et neid kampa kutsuda. See on minu arusaamist mööda lihtsalt selline suusoojaks jutt,» ütles Helme.
Küsimusele, mida on EKRE-l Reformierakonna kukutamisele kaasaaitamise eest saada, vastas Helme, et neile jääb tegemise rõõm. Tema sõnul küsiti EKRE-lt eelmisel nädalal küll ka teemasid, mis neile on olulised, kuid selle jutuga kaugemale ei jõutud. Samuti ringles tema sõnul mõte parlamendikomisjoni juhi kohast, mille EKRE võiks saada, kuid selle ütles erakond ise ära. «Ütlesime ise, et meid ei huvita valitsuses osalemine koha pärast, vaid ikkagi poliitikate pärast, ja võtta juurde meie poliitikaid oli sotsidele vastuvõetamatu,» selgitas ta.
Nüüd on EKRE alustanud Helme sõnul praktilist koostööd opositsiooni jääva Reformierakonnaga, sest uue koalitsiooni võimule tulles lähevad parlamendikomisjonide esimeeste ja aseesimeeste kohad ümberjagamisele ja opositsioon peab seetõttu käituma ühtselt.
«Nüüd, kui valitsuse tagandamine ära on olnud, pärast eelmist kolmapäeva, on meie pragmaatilisest vajadusest lähtuv suhtlus Reformierakonnaga muutunud tihedamaks, ütleks ka, et sisukamaks,» rääkis ta. «Nende jaoks on opositsiooni tulek nagu uue maailma avastamine – Taavi Rõivas oli sel ajal veel keskkoolis, kui Reformierakond võimule sai.»
Helme tunnistas Postimehele, et Reformierakond on kombanud ka võimalust moodustada koalitsioon IRLi ja EKREga. «Seda mõtet on siin ujutatud jah, matemaatiliselt saaks hääled kokku, aga poliitiliselt mitte. Ei ole meil huvi minna praegu Reformierakonnaga valitsusse ja päris kindlasti ma ei kujuta ette, et IRL ja Reformierakond praegu omavahel uuesti jutule saaksid,» nentis ta. «See, mis on toimunud, on pigem teoreetiliste alternatiivide kaardistamine praegusele valitsusele.»
Tema sõnul on ka Reformierakonnale endale praegu oluline tegeleda mõnda aega eneseotsingutega opositsioonis. «Eesti poliitikas on toimunud paradigma muutus, me oleme sarnases olukorras, kus me olime viimati 90ndate esimesel poolel, kus poliitika oli hästi lahtine ja dünaamiline, selles mõttes seda, mis toimub aasta või kahe pärast, on võimatu ennustada,» ütles Helme, kelle sõnul on EKRE eesmärk oma poliitikat ellu viia ja selleks on kunagi vaja saada valitsusse. «Kellega või kuidas me seda teeme või kellel meid ühel hetkel vaja on, eks elu näitab.»
Kõigepealt peab tema sõnul selguma, kuidas hakkab toimima Reformierakonnaga koostöö opositsioonis, milliseks kujunevad koalitsiooni ja opositsiooni omavahelised suhted ja kui tõsiselt võetavaks osutub praeguste koalitsioonimoodustajate jutt, et sellist teerullimeetodit, nagu seni kasutas Reformierakond, opositsiooni peal enam ei kasutata.