Euroopa Liidu 28 liikmesriiki, sealhulgas Eesti, ei toetanud neljapäeval New Yorgis ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees Venemaa resolutsiooni natsismi ja neonatsismi ülistamisest ning rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia kaasaegsete vormide vastu võitlemisest.
Euroopa Liit taunis ÜROs Venemaa ühekülgset rassismivastase võitluse käsitlust
Välisminister Jürgen Ligi pidas kahetsusväärseks, et Venemaa kasutab resolutsiooni oma poliitiliste eesmärkide elluviimiseks, selle asemel, et panustada tegelikult diskrimineerimise ja võõravihavastasesse võitlusesse.
«Eesti tunneb liiga hästi kommunistlikku režiimi, mis ei lasknud meil natsistliku okupatsiooni järel vabaneda, et leppida ekstremismi teemaga manipuleerimisega. Oleme alati hukka mõistnud kõik vägivaldse ekstremismi ilmingud,» ütles välisminister.
Võitlus kõigi kaasaegsete ekstremistlike ideoloogiate vastu ja rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni rakendamine peab olema kogu rahvusvahelise kogukonna prioriteet., teatas välisministeerium pressiteates.
«Seepärast kutsub Eesti üles kõiki riike antud konventsiooni täielikult ellu viima ning lõpetama diskrimineerimine igasugustel alustel, sealhulgas rassilise, usulise, seksuaalse orientatsiooni ja poliitiliste vaadete alustel,» lisas Ligi.
Resolutsiooni poolt hääletas 131, vastu 3, erapooletuks jäi 48 riiki. ELi riigid jäid resolutsiooni suhtes ühtselt erapooletuks, väljendades oma seisukohta ühisavalduses. Sellist resolutsiooni on Venemaa esitanud alates 2005. aastast.
Euroopa Liit taunis oma avalduses, et Venemaa ei käsitle rassismi kaasaegseid vorme kõikehõlmavalt ning lisab igal aastal rassismi ja diskrimineerimise vastasest võitlusest üha kaugemale jäävaid elemente selektiivselt.
EL tõi esile, et oluline on hoida kõiki Teises maailmasõjas kannatanud inimeste, rahvaste ja riikide mälestusi ning mälestada sõjaohvreid. Samas rõhutas ühendus, et Teise maailmasõja lõpp tõi mitmetele riikidele ja nende elanikele vabaduse asemel okupatsiooni ning inimsusevastaseid kuritegusid. Seetõttu soovis EL resolutsiooni lisada viite totalitaarsetele režiimidele, kuid seda ei võetud järjekordselt arvesse.