Uus võimuliit paneb osa seaduserikkujate trahvid palgast sõltuma

Foto: Ivika Lehtsalu / Lõuna prefektuur

Uus valitsusliit on kokku leppinud, et lähema kahe aasta jooksul hakkab trahvi suurus raskete väärtegude puhul sõltuma seaduserikkuja sissetulekust.

Eilsel pressikonverentsil hõikasid loodava koalitsiooni esindajad teiste muudatuste seas välja ka plaani reformida väärteomenetluse süsteemi, misjärel hakkab osa trahve sõltuma sissetulekust.

Kevadel ütles ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Joosep Kaasik Vikerraadio eetris, et Eesti võiks Soome eeskujul trahvid palga suurusega siduda. «Idee mõttes ja tulevikku vaadates oleks see võib-olla õiglasem ja mõistlikum,» rääkis ta ja lisas, et selline süsteem võimaldaks igale rikkujale määrata sellise karistuse, mis teda ka reaalselt mõjutaks.

Kahtlemata ei ole tegemist revolutsioonilise ideega, sest asja on arutatud juba tükk aega. On ju samasugune süsteem ka näiteks meie põhjanaabritel Soomes. Kuid kui eelmises valitsusleppes oli kirjas, et «kaalume võimalust kehtestada väärteo eest määratavate trahvide suuruse sõltuvus väärteo sooritanu sissetulekust», siis nüüd on see uuel võimuliidul kindel plaan.

Muudatuse eest on seni vast kõige häälekamalt seisnud sotsiaaldemokraadid, eeskätt nende fraktsiooni esimees Andres Anvelt, kes hakkas asja ette valmistama juba paar aastat tagasi, kui ta oli veel ise justiitsminister. Analüüsiga on edasi tegelenud ka Urmas Reinsalu juhitud justiitsministeerium.

Anvelt, kellele on ajakirjanikud uues valitsuses muuseas ennustanud siseministri kohta, ütles täna Postimehele, et muudatuses on kokku lepitud ning selle sisseviimine tõenäoliselt üle aasta aega ei võtaks. Osa väärtegude eest määratud trahvid võiksid tema hinnangul hakata sissetulekust sõltuma 2018. aastast.

Muudatus puudutaks neid trahve, mis on määratud raskemate väärtegude eest, nagu on näiteks joobes juhtimine. Tegelikult sõltuvad joobes juhtimise eest määratud trahvid juba praegu sissetulekust, kuid seda vaid kriminaalmenetluste puhul, kus purjuspäi rooli istunud inimese joove on ületanud 1,5 promilli.

Meenutuseks: tänavu märtsis sai joobnuna autoroolist tabatud VKG juhatuse liige Jaanus Purga ligi 16 000 euro suuruse trahvi. Selle tulemusega purustas Purga ka suurima rahalise karistuse rekordi liikluskurjategijate seas.

Plaanitav muudatus tähendabki eelkõige seda, et trahv hakkaks palgast sõltuma ka neil liiklusrikkujatel, kelle joove ei ületa 1,5 promilli, kuid kes on siiski väärteo korras karistatud.

Anvelti sõnul on praegune olukord totter. «Raskemate väärtegude puhul on kindlasti otstarbekas muuta trahv sissetulekust sõltuvaks, sest nii on karistus inimesele mõjusam,» ütles ta.