Suri legendaarne sisearhitekt

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vello Asi
Vello Asi Foto: Liis Treimann

Pühapäeval suri 89-aastaselt legendaarne sisearhitekt ja kunstiakadeemia emeriitprofessor Vello Asi.

«Enam ei ole tagasihoidlikku ja delikaatset kuid sooja ja elurõõmsat inimest, keda kindel käsi ja väljapeetud maitse alati saatsid,» kirjutab kunstiakadeemia oma järelhüüdes.

Vana-Saaluselt pärit Vello Asi lõpetas 1948 Võru I Keskkooli. Edasi õppis ta Tallinnas ruumikujundust ja sai 1954 diplomi ERKIst. Kümmekond järgmist aastat kujundas ta Kunstitoodete Kombinaadis näitusi. Alates 1963 oli Asi kunstiinstituudi õppejõud ja aastast 1991 professor, suunates mitme põlvkonna eesti sisearhitektide kujunemist.

Sisearhitektina äratas Asi tähelepanu aastal 1963, kui kavandas Kirjanike Maja musta laega saali ja fuajeed, 1964 järgnes sellele Heliloojate Maja sisekujundus. Parimad tulemused sündisid üheskoos Väino Tammega, kellega koos lõid nad Põhjamaade modernismi vaimus sisearhitektuuri Valve Pormeistri suurteostele – kohvik Tuljak ja Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone.

Omaette fenomen nõukogude ajal oli paljuukseline Harju tänava kohvik Tallinn, kuhu Asi ja Tamm kavandasid 1960. aastate lõpul viini toolidega kohvikusaali, teise korrusele varietee ja tänavanurgale pukibaari, mida tunti julgete meeste baarina, võlvkäiku pakkudega hõõgveinibaari Karoliina ja selle kohale Varblaseks kutsutud vabaõhukohviku. Praeguseks oluliselt muudetud Viru hotelli algses sisekujunduses kavandas Asi tumeroheliste nahksohvadega esimese ja teise korruse vestibüülid. Pirita purjespordikeskuses oli tema loodud pressikeskus. 

Näitusekujundajana kavandas Asi mitmed kunsti-, tööstus- ja põllumajandusnäitused, teiste hulgas NSVLi majandusnäituse Eesti paviljoni Londonis aastal 1969 – ja seda koos Eha Reiteli ning Kärt Voogrega. Asilt pärineb esimese Tallinna praegusel laululaval toimunud üldlaulupeo kujundus. Muuseumidest kujundas ta Võrus Kreutzwaldi ja Kadriorus Vilde memoriaalmuuseumid.

Asi oli ka viljakas raamatukujundaja. Tema käe alt tulid almanahhi «Kunst ja Kodu» esimesed numbrid, raamatusari «Tallinna vaatamisväärsused» ning sõbra Jaan Krossi paljude teoste esmatrükid aastail 1975-93.

Rotermanni soolalaos korraldas Eesti arhitektuurimuuseum 2007. aastal suure ülevaatenäituse «Tamm ja Asi», mida saatis põhjalik kataloog. Veel käesoleva aasta alguses astus Asi avaliku vestlusega üles soolalao näitusel «Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti».

Asi pälvis 2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ta oli Eesti NSV teeneline arhitekt, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu auliige.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles