Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas aasta kodanikuks 2016 Arvamusfestivali ellukutsuja Kristi Liiva.
Aasta kodanikuks valiti Kristi Liiva
21. november 2016, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta kodaniku konkursi moto oli tänavu «Uusi horisonte luues», mis on inspireeritud merekultuuri aastast. Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et see seos pole juhuslik, kuna praegune aeg paneb sageli küsima, mis meid ootab tundmatu horisondi taga.
«Teadmatus on hirmutav, kuid meie riigi sisemise jõu ja edasiliikumise kiiruse määrab eelkõige meie endi soov olla väärikad ja enesekindlad. Tänavune aasta kodanik on julgelt meie ees seisvatele probleemidele silma vaadanud ning arendanud järjekindlalt riigi ja kodanikkonna dialoogi,» ütles Saar.
«Mul on suur au täna kuulutada aasta kodanikuks inimene, kes suudab uskumatult palju kanda ja kellel on väga palju anda. Lisaks Arvamusfestivali loomisele ja eestvedamisele, mis on nüüd edasi hargnenud ka Lätti ja hargneb veel mitmetesse riikidesse, on tal veel terve rida ühiskondlikke missioone, muu hulgas ka oluline roll kiusamisest vaba kooli mõtte edendamisel,» lisas Saar aasta kodaniku tiitlit üle andes.
Aasta kodaniku aunimetuse pälvinud Liiva ütles, et ta on südamest tänulik festivali vabatahtlikest meeskonnale ja kõigile kaasalöövatele inimestele, kellele Arvamusfestivali mõte korda läheb. «Kuulamis- ja arutlemisoskus, hinnanguvabadus ning oskus jääda tsiviliseeritult eriarvamusele on üha tähtsamad,» märkis ta.
«Mu mõtetes kordub üha tihemini küsimus, kuidas tuua Paides peetavatest mõttevahetustest tuttav hea arutelutava igapäevastesse vestlustesse koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigijuhtimiseni välja. See võiks meile kõigile korda minna. Kuidas me seda uut horisonti püüame, räägime kindlasti ka 2017. aasta festivalil,» lubas Liiva.
Liiva nõustab enda loodud kommunikatsioonibüroos JLP mitmeid ettevõtteid ja Eesti jaoks olulisi algatusi. Varem on ta juhtinud mitme suurettevõtte kommunikatsiooni ja turundust ning olnud aastatel 2003-2005 valitsuse pressibüroo direktor.
Ta on Paide arvamusfestivali idee autor ja esimesel kolmel aastal oli ta ka selle eestvedaja ja juht. Ühiskondlikult olulise algatusena on Liiva koos Rasmus Raskiga asutanud 2012. aastal SA Kiusamisvaba Kool, mis pakub üldhariduskoolidele esimeses ja teises kooliastmes kiusuennetusprogrammi.
Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur «Ühiskonna õis».
Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal ning tänavu antakse aunimetus välja 14. korda. Aasta kodaniku 2016 aunimetusele laekus 20 pakkumist, ettepanekuid said teha kõik soovijad.
Möödunud aastal pälvis aasta kodaniku tiitli kontserdikorraldaja ja Sõbraliku Eesti üks olulisemaid eestvedajaid Helen Sildna. Nimekirja varasematest laureaatidest näeb siit: Kultuuriministeeriumi tunnustused
15 kodanikupäeva aumärki
Tänasel tänuüritusel andis siseminister Hanno Pevkur viieteistkümnele silmapaistvale inimesele üle kodanikupäeva aumärgid. Aumärgiga tunnustab siseministeerium vastutustundlikke ja hoolivaid inimesi, kes edendavad kodanikukasvatust või teevad vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.
Pevkur meenutas oma sõnavõtus president Toomas Hendrik Ilvese kümne aasta taguseid sõnu: muudame Eesti paremaks. «Kui me mõtleme nende inimeste peale, keda žürii täna siia esitas, et anda neile üle kodanikupäeva aumärk, siis need inimesed on muutnud Eestit paremaks,» rääkis minister.
«Nad on teinud Eestit oluliselt tuntumaks. Nad on teinud midagi erakordset kas oma kodukohas, Eesti ühiskonnas laiemalt või on jäänud nad kellelegi silma, et nad esitati,» sõnas Pevkur.
«Tänu teie hoolivale ja vastutustundlikule suhtumisele on ellu viidud palju olulisi algatusi alates vabatahtlike päästekomandode asutamisest ja kogukondlike ühisürituste korraldamisest kuni vähiravifondi asutamiseni. Te olete andnud hindamatu panuse oma kodukandi arendamisse ja ka laiemalt,» lisas siseminister tunnustamisel.
Üks kodanikupäeva aumärgi saajatest, Annika Laats, ütles oma tänukõnes, et kõik kodanikupäeva aumärgi saajad annavad oma tegevusega julgust ja jõudu teistele. «Headuse eestkõnelejad annavad inimestele julgust astuda välja ja teha head,» märkis Laats.
Kodanikupäeva aumärgi saavad:
Kirsika Ilmjärv – Koeru keskkooli huvijuht ja Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine. Oma eeskuju ja algatusvõimega on ta innustanud Naiskodukaitsega liituma aina uusi Järvamaa naisi. Ta jõuab ja teeb palju: lisaks kolme lapse kasvatamisele ja oma põhitööle on ta korraldanud Järvamaa aasta ema konkurssi, Naiskodukaitse aastapäeva ja suvelaagrit, juhendanud Koeru kodutütarde rühma, kutsunud ellu rahvatantsurühma jne.
Toivo Tänavsuu – vähiravifondi «Kingitud elu» looja ja tegevjuht, kelle tegevus on paljudele vähihaigetele eestimaalastele andnud lootust ning väga paljusid Eesti inimesi innustanud annetuse kaudu head tegema. Tema loodud fond on kinkinud elupäevi juurde nendele vähihaigetele, kelle raviks ei ole haigekassa toetusest piisanud.
Annika Laats – EELK Risti koguduse õpetaja, hingehoidja Tallinna Lastehaiglas, kaplan Tallinna Diakooniahaiglas, MTÜ Vaikuse Lapsed liige. Ta on paljudele inimestele pakkunud hindamatut tuge hingehoius, pereteraapias ja leinaga toimetulekul. Tänu tema eestvedamisele restaureeriti Risti kirik ja koguduse maja sai uue näo. Samuti pakkus Risti kogudus tänavu turvalist kodu Süüria sõjapõgenike perele.
Aune Valk on lisaks oma põhitööle haridus- ja teadusministeeriumis panustanud vabatahtlikuna erinevatesse ettevõtmistesse. Ta veab Tartus projekti «Tuluke», mille sihiks on kogukonna ja kooli koostöö edendamine. Koos Kristel Ressiga koondas ta head koostöönäited ja teadlaste soovitused tänavu raamatusse «Rõõmuga kooli. Kodu ja kooli koostöö käsiraamat». Aune Valgu avatud ja hooliv tegutsemine on palju kaasa aidanud Tartu Karlova Seltsi arendamisele. Muu hulgas on ta korraldanud Karlova isadepäeva ja Eharoosa kirjandusõhtuid.
Risto Roomet – Päästeameti Läänemaa päästepiirkonna operatiivkorrapidaja, kes on ka vabatahtlikuna andnud olulise panuse oma kodukandi ja maakonna turvalisuse tõstmisesse. Tema algatusel on Paliveres ja Kirnas käima lükatud vabatahtlikud päästekomandod. Ta pöörab suurt tähelepanu õnnetuste ennetamisele – nii on kohalik ujumiskoht tema eestvedamisel saanud veeohutuspüstakud ning suurendatud on tuleohutust paljudes kodudes. Lisaks viib ta läbi päästeala noorteringi ja edendab tuletõrjesporti.
Linda Raunet sündis samal aastal, mil Eesti Vabariik esmakordselt välja kuulutati. Ta tegutses pikka aega eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning oma õpilastes oskas ta tollasest tugevast ideoloogilisest survest hoolimata äratada huvi eesti keele, kirjanduse ja kultuuri vastu. Ta oli ka väsimatu rahvatantsu- ja näiteringide juhendaja. Ka pensionipõlves on Linda Raunet olnud jätkuvalt aktiivne kodanik, osaledes Keila kultuurimaja ja sotsiaalkeskuse huviringide tegevustes ning korraldades neid ise.
Imbi-Sirje Torm – pikaaegne ajalooõpetaja, kellel on oluline roll paljude noorte kodanikuks kasvamisel. Ta on juhendanud Viljandimaa noori oma kodukandi ajaloo uurimisel, koostanud ajaloonäitusi, juhendanud noorgiide ja kirjutanud mitu raamatut Heimtali ajaloost. Imbi-Sirje Tormi loodud on Heimtali kooli muuseumituba, mis on avatud ka külalistele. Ta on oma teadmiste jagajana kui piirkonna visiitkaart, kultuuriväärtuste hoidja ja edasikandja.
Sandra Mägi – Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud ja Raplamaal asuva Röa külavanem. Röa külla elama asudes asutas ta kõigepealt Naabrivalve piirkonna, seejärel alustas külaplatsi ehitusega ja ühisürituste eestvedamisega. Ta on elavdanud kogukondlikku läbikäimist ja ei ole peljanud välja tuua oma kandi valupunkte. Ta innustab ka teisi neile lahendusi otsima. Sandra Mägi hoolib oma ümbritsevate heaolust ja nii on ta juba aastaid korraldanud Raplamaa elanikele tervisepäevi.
Kristi Aria – 15 aastat tagasi asutas ta Tartusse kooli rahvusvahelise taustaga laste jaoks. Ta on muutnud Tartu rahvusvahelise kooli erinevate kultuuride kogukonnakeskuseks ning tugevaks sillaks Eesti ja lapse päritolukultuuri vahel. Kristi Aria on olnud asendamatu inimene paljude kaugemalt pärit perede ja nende laste jaoks Tartus, aidates neil Eesti elu ja kultuuriga kohaneda ning võimaldades head haridust.
Indrek Luberg – oma pere ja tööelu kõrvalt jõuab ta alati olla abivalmis kogukonnaliige ja seista kohaliku kandi turvalisuse ning huvide eest. Ta on olnud aktiivne vabatahtlik Liiva Külaseltsi tegemistes ning korraldanud erinevaid kohalikke üritusi. Tänu temale on Liiva jaama ehitatud ammuigatsetud ülekäigurada ning juurutatud toimiv Naabrivalve piirkond.
Airi Hallik-Konnula Urvaste Külade Seltsist on oma kogukonna heaks palju ära teinud. Ta on seisnud selle eest, et Essoo turbasoo jääks puutumata ning sinna ei rajataks turbamaardlat. Tänu temale sündis Urvaste kama, mille müügitulu panustatakse kohaliku kogukonna arengusse. Airi Hallik-Konnula veab iga-aastast urbanipäeva laata, tema eestvedamisel alustas külakino ning uue sisu said rahvamaja ruumid. Samuti on ta juhtinud Pokumaad.
Kuldar Adel – Eesti Noorteühenduste Liidu liige ja osaluskogude koordinaator, kes on andnud tugeva panuse Eesti noorte aktiivsuse arendamiseks. Ta on innustanud paljusid noori kaasa rääkima oma kodukohas olulistel teemadel. Ta on üks neist, kelle initsiatiivil alustati erinevates Eestimaa koolides kodanikuhariduse tundide andmist. Tundides julgustatakse noori olema aktiivne kodanik ja andma oma panuse ühiskonna edasiviimisel.
Kaisa Lõhmus – Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik, kes on Eesti noortele selgitanud valla- ja linnavolikogude tööd. Tänaseks on simulatsioonimängus ja loengusarjas osalenud enam kui tuhat õpilast üle Eesti ning tuleva aasta esimeste kuudega plaanitakse see arv juba kahekordistada. Kaisa Lõhmus peab oma südameasjaks, et 2017. aastal esimest korda valimiskastide juurde jõudvate noorte hääl oleks võimalikult teadlik ja väärtuslik.
Hans Soll – kodanikualgatuse «Sindi pais» eestvedaja, kes seadis eesmärgiks Pärnu jõe alamjooksul asuva Sindi paisu avamise rändkaladele. Kodanikualgatus aitas kaasa sellele, et riik omandas 2015. aastal Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks. Paisu asemel uue loodusilmelise kärestiku rajamisel võidavad kalavarude suurenemise läbi nii Pärnu jõestikus tegutsevad kalurid kui ka loodusturismiga tegelejad, kellel avanevad paremad võimalused kalaturismi arendamiseks ja kohaliku toidu pakkumiseks.
Urmas Tulvik – Raikküla valla aktiivne koduloouurija ja koolitaja, kes korraldab oma kogukonnas ka piirkondlikke ajaloolisi rännakuid. Ta juhendab oma kodukoha õpilaste kodulooainelisi referaate, korraldab ajalooteemalisi fotonäitusi ja õppepäevi ning Eesti Genealoogia Seltsi liikmena aitab huvilisi sugupuu uurimisel. Samuti on Urmas Tulvik pikka aega pakkunud oma tuge eakate hooldamisel, korraldades vajadusel inimeste transporti arsti juurde või poodi. Ta on pikki aastaid olnud ka Raplamaa külaliikumise ja Jalase haridusseltsi eestvedaja.
Aumärki antakse välja alates 1998. aastast ning tänavu tehti tunnustusele kokku 85 ettepanekut.
Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril, sest just tol päeval aastal 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse Eesti kodakondsuse loomise kohta.