Sel aastal möödub 25 aastat Eesti ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Selle tähistamiseks korraldab MTÜ Lastekaitse Liit konverentsi „Kuidas elad, Eestimaa laps? Eile, täna, homme“.
Konverentsil pandi rõhku puudujääkidele hariduses ja võrdsuses
22. november 2016, 13:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Juttudest, mida mulle on räägitud, on läbi lipsanud anti-depressandid, energiajoogid, kofeiinitabletid, erakorralise meditsiini osakond. Ei tea, kas peab nii olema,» küsis õiguskantsler Ülle Madise MTÜ Lastekaitse Liidu korraldatud konverentsil.
Madise pidas ettekande võrdsete võimaluste teemal hariduses. Teise tundliku, kuid tähtsa teemana tõi Madise välja vene koolide ja venekeelt kõnelevate õpilaste olukorra. «Mulle on usaldatud lugusid kesklinna ja Lasnamäe koolidest, kus andekale lapsele on sisendatud, et sa oled venelane, sinust ei saa midagi, sest sa oled Eestis. Ja siis püüa sellele inimesele selgeks teha, et tal on õigused igal pool töötamiseks ja läbilöömiseks, sest see siin on Eesti.»
«Loodan, et selline demotiveerimine lõpeb. On aeg selline keelepõhine diskrimineerimine lõpetada,» nentis Madise.
Koormus ja õpimeetodid jätavad samuti soovida, sest paljudel juhtudel on riigieksamiks tuupimine asendamas haridust. «Ma ei väida, et asju ei ole vaja pähe õppida. Vaja on õppida keeli, tunda mõisteid, kultuurilugu, ajalugu ja matemaatikat. Tuleb õppida sotsialiseeruma, mõistma, et on ka teistsuguseid inimesi. Kui aga vaadata, mida lapsed tegelikult õpivad, siis tekib mulje, et pähetuupimine on seotud hõlpsama ja raskemini vaidlustatava hindamismeetodi rakendamiseks.»
Sünniloos määrab
Väide, et igal noorel on valik ja võimalus puhtalt oma võimete järgi on Madise sõnul vaid sõnakõlks. «Fakt on see, et ääremaakodust ja kehvemast perest pärit lapsest on heasse gümnaasiumisse minek on palju raskem, kui pisut parema sünniloosiga lastel.»
Ta tõi näite, et 16-aastaselt gümnaasiumi lähedale iseseisvalt elama asunud lastel on võrreldes kutsekoolis õppijaga palju enam raskusi. Tihtilugu käiakse tööl, et end toetada. Samu õppetoetusi ja hüvesid, mida pakutakse kutsekoolis õppuritele aga tavakoolis käijatele ei võimaldata.
Eesti on edetabelites heal kohal. «Tasub tähele panna, et edetabelis on kõrgel kohal ka Soome ja Holland, kus koolirõõmu on rohkem, konkurentsi vähem. Singapuris on konkurents kõrge. Millise sihi võiks Eesti valida? Mulle meeldib Soome.»
Eurochildi pikaajaline endine president ja ÜRO lapse õiguste komitee liige dr Maria Herczo nentis, et nii seadusandluse kui ka peredele toepakkumise mõttes on Eestis juba palju tehtud. Ta viitab heale lastetoetusele ja vanemapuhkusele. «Eesti on üks 22st riigist, kes on oma põhiseadusesse kirjutanud, et füüsiline karistamine on keelatud.»
Vaesuses elavate laste mure tõi välja ka konverentsi peaesineja. «Eesti jaoks peaks oluline olema puuduses elavad lapsed ja see suur lõhe, mis tekib,» nentis ta. Erinevates piirkondades sündivate laste majanduslik olukord on väga erinev ja mõned on paratamatult paremas seisus.
Ta juhtis tähelepanu ka koolikiusamise ja vägivalla teemadel. «Peab olema nii, et koolikiusamisprogramm ei ole vaid koolis, vaid ka kodus,» ütles Herczog. «Eestis on suurepärased programmid selle vastu olemas, aga kitsad projektid ei lahenda probleemi. On oluline, et koos töötaksid nii lapsed, õppeasutused kui ka lapsevanemad.» Herczogi sõnul on võti alati perekonna käes. «Lapsevanemad on need, kes on meie partnerid.»
Ta tõi välja ka digitaalse meedia kui osa tänapäeva laste elust. «Lapsed saavad sealt õppida, leida infot. Paraku kaasneb sellega ka ohte, millest ei saa mööda vaadata,» nentis ta. Programm «Targalt internetis» nende probleemidega ka tegeleb.
Sel aastal möödub 25 aastat Eesti ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Selle tähistamiseks korraldab MTÜ Lastekaitse Liit konverentsi „Kuidas elad, Eestimaa laps? Eile, täna, homme“.