Politsei väitel saab inimestelt bussi- ja rongijaamades raha petujutuga küsivaid tegelasi vastutusele võtta vaid ühe paragrahviga, mille kohaselt ei tohi kerjata avalikku korda rikkudes.
Rongisõitjaid tülitas raha petujutuga nuiav neiu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee’ga võttis ühendust lugeja, kes sõitis rongiga Tallinnast Tartusse. Vagunis oma kohale istunud naise juurde tuli peatselt aga hästi riietatud pikkade blondide juustega neiu, kes esmalt küsis, mis keeles reisija räägib.
Saades teada, mis keeles suhelda, hakkas neiu rääkima, et tal on küll väga piinlik ja häbi reisija poole pöörduda, aga ta on oma rahakoti kuhugi ära kaotanud ning ei saa piletit osta ja ehk saaks reisija teda rahaliselt abistada.
«Kuna olen taoliste lugude suhtes umbusklik, teatasin, et mul jagub raha paraku vaid endale,» meenutas lugeja.
Neiu lahkus, kuid kui vagunisse saabus uus reisija, läks ta tema juurde. Sama kordus teistegi reisijate puhul.
«Kas ta teistelt raha sai, ei tea ma öelda,» rääkis lugeja.
Naise tähelepanu haaras aga vaatepilt, kus mõni minut enne rongi väljumist astus sama neiu perroonile, pani suitsu ette, sai kokku väikse kambaga ja liikus rongist eemale.
«Veidi aja pärast hakkas rong sõitma ja nägin teda uue rongi poole liikumas. Pole imekspandav, kui suunduti järgmisele rongile uusi ohvreid otsima,» lõpetas naine.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tormis Laanisto sõnul on nad sarnastest juhtumitest kuulnud, kuid kerjamine kui selline ei ole keelatud.
Küll aga on Tallinna avaliku korra eeskirja järgi keelatud kerjamine häirival moel. Sellisel juhul saab politsei alustada väärteomenetlus karistusseadustiku §262 alusel, mis käsitleb avaliku korra rikkumist.
«Esiteks on see muidugi inimese enda otsustada, kas ta annab sellisele küsijale raha või mitte,» sõnas Laanisto. «Inimesed peavad arvestama ka sellega, et kui nad pöörduvad politseisse neid häirinud kaaskodaniku tõttu, peavad nad olema valmis ka olema selle menetluse käigus tunnistajaks.»